Kuld. Levimuselt on kuld haruldane metall. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidublooduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningasKroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast
Mineraalide teket jaotatakse endogeenseks ja eksogeenseks. Endogeensete mineraalide lähteaineks on magma. Eksogeensete mineraalide tekkele rabenemine, mis küll ei tekita uusi mineraale, kuid peenestades materjali teeb see lihtsamaks keemilise murenemise. Kuld Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld esineb looduses mineraalina. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Ürgajast peale on kuld olnud haruldane ehtemetall mis sümboliseerib rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni. Kuld ei lahtu hapnikus ega vees. 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda. Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas. Kuld ei tuhmu kunagi. Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel. Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveelitoodete valmistamine ja müntide vermimine. Esimesed kuldmündid tegi 7
Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green"). 2 Kulla aatomiehitus Elektronkihtide arv: 6 Esimesel kihil: 2 Teisel kihil: 8
,,Valgus" . 1984 lk.15) Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kulla kasutusalad Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Igal aastal tuuakse maapõuest päevavalgele kuni 1500 tonni kulda. Paradoksaalne,
Kulla tootmine elavhõbedast on palju kallim kui kulla tootmine maagist. Umbes veerandi saja eest õnnestus kanada keemikutel sünteesida elavhõbedast ebatavaline ühend elavhõbeheksafluoroarsenaat, mis kujutab endast kuldse värvusega kristalle ning on väliselt kullaga sarnane. [1] 5 3.1. Kasutusalad Kulla maailmatoodang on nüüdisajal piirides 2280-3000 tonni. [6] Kuld on valuutametall ja ehtemetall, pidevalt suurenevad kulla tehnilised rakendusalad. Tähtsamaks valdkonnaks on juveliirikunst ja hambaproteeside valmistamine, elektroonika ning kosmonautika [1], tehiskaaslaste ja elektronarvutite vastutusrikkaid juhtmeid, kontakte ja detaile. [4] Tuhandeid aastaid on kuld olnud valitsejate võimuregaalide, ehete ja ordeni-medalite ning kultussümboolika materjaliks. Möödunud sajandi alguse aastakümnetel vermiti kuldmünte ka käiberahaks.
annaabi.ee 
