Ta jõudis ühe suure kaljunuki juurde ja sealt ta edasi ei jõudnudki. Thomas kartis väga kõrgust ja jäi kaljuservale liikumatult seisma ja alla vahtima. Selle aja jooksul aga jõudis Joe ka pärale ja ta tõukas Thomast. Viimane kaotas tasakaalu ja lendas üle kaljuserva, kuid sai siiski ühest oksast kinni haarata. Joe jäi üle ääre vahtima ja võttis välja oma vintpüssi. Ta laadis selle ja siis tegi lasu otse Thomase näkku ning poiss lasi valuhoobist ehmununa oksast lahti ja kukkus karjete saatel alla. Joe võttis taskust oma märkmiku ja kirjutas juhtunu üles ja tõmbas Thomase nimekirjast välja. Üks poiss oli aga seda pealt näinud ja rääkis sellest teistelegi ja kuna Wilsford oli väike linn, said sellest kõik haisu ninna. Ka politsei. Joed ei nähtud seal kandis enam kunagi. Kuid jutud käisid, et Joe käib ringi ja saadab korda oma mõrvu, et neid oma märkmikku üles märkida ja keegi ei tea, kuna tuleb tema kord.
kuid vapper võsu ei murdunud looduse heitluses, vaid vajus karge vee alla koos kinnipüütuga ta oli oma tiivulise sõbratari päästnud. Sumades kaldani, avastas ta suure jahmumisega, et ta käte vahel ei puhka mitte ingel oma ebamaises võlus, vaid väike tüdruk, suured ilmekad silmad pärani lahti talle vastu naeratamas. Poiss puudutas siidset juuksesalku ta laubal, selle taha libistades. Tüdrukuke näis surmani ehmununa, kuid tänulik. Ta suutis vaevu hingata, kuid noogutas tänutäheks. Seejärel tõstis ta käe ja silitas päästja niisket põske, justkui näinuks temasarnast esimest korda. See süütas leegi, mis põles mõlema pilgus ega kavatsenudki tuhmuda. ,,Nüüd on kõik hästi," lausus poiss, ,,Maga veidi, ma valvan su und." Ta huuled puutusid vastu tüdruku laupa ning nad vahetasid naeratuse. Seejärel kaotas noorem väsimusest teadvuse. See oli esimene armastus roosi magusas unenäos.
Üheks esimeseks oli Hektori surm, sest see oli traagiline. Kõik ju teadsid, kui tugev on Achilleus ja tema mõõga hoop pidi vägagi surmav olema. Hektoril oli kaunis naine, kes temast hoolis ja väike laps. Ta ei oleks pidanud minema, aga ikka läks ning see tegi asja veel hullemaks. Teiseks masendavamaks hetkeks oli Archilleuse surm, mil Briseis saabus ja see tegi endalgi tuju kehvemaks. Asja muutis jubedamaks, kui Briseis ehmununa karjus Parise peale, et ta lõpetaks, kuid Paris ei kuulanud teda ning Briseis´i kaotas armastatu. Selle hetkele eelnes veel läbi lahingu jooksev Achilleus, kes otsis naist ning proovis samal ajal end kaitsta. 9. Too näiteid stseenidest, kust avaldub tegelaste (sandarite/ülikute) üllus, hingesuurus, inimlikkus. · Achilleus päästab Briseis ,,näljaste" sõdalaste käest, kes naist kiusavad. Tegelikult oli naine
kirikusse kaasa tulla ja Mari teeb seda Jussi tahtimisele vastupidiselt, kaotab Juss igasuguse lootuse. Juss piilub metsaveerelt, kuidas saan kiriku poole sõidab ja muutub aina nukramaks. Hiljem peale seda sündmust kutsub Juss Marit tihti talust ära sauna ja kui mees viimaks väsib, läheb ta suure pussiga soosilla alla Andrest ootama, kavatsusega teda tappa. Selle teoga ta aga siiski toime ei tule, ehki jalga lööb ta Andresele pussiga siiski, kuid Andrese vastupanust ehmununa jookseb Juss metsa. Andres kodustele midagi ei räägi, kuigi hiljem saab Mari sellest siiski teada. Juss aga jookseb soosillalt sama kuuse juurde, kus ta ennast kunagi üles puua tahtis ja viib selle samal õhtul ka ellu. Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber. Esimesena avastab ta saunanaine, kes ka varem Jussi pärast muret oli tundnud. Jussi surmas süüdistab kogu küla Mari ja Andrest. Jussi surm jääb Vargamäele ja eriti Mari südamele paksu
annaabi.ee 
