Minu töökeskkond Ehitusviimistlus Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu. Ehitusviimistlejate tööülesanneteks on krohvimistööd, maalritööd, plaatimistööd, ning rull- ja vaipmaterjalide paigaldamine. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põhilised tööülesanded on: maalritööd - pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmine tapeedi või tekstiiliga, mõõtmine ja kleepimine, puidukaitsevahendite pealekandmine krohvimistööd - pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. plaatimistööd - pindade ettevalmistamine keraamiliste või
möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusnud, mis on ehitustöölised teistest riikidest tagasi Eestisse meelitanud. Seoses aktiivse ehitustegevusega on nõudlus heade kutseoskustega ehitustööliste järele lähiaastatel jätkuvalt suur. 2005.a. töötas ehitusettevõtetes 48,7 tuhat töötajat. 2014. aastaks prognoositakse ehitussektoris hõivatud inimeste arvu jäämist ligikaudu 50 tuhande juurde. Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu. Krohvimistööd pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiivkrohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööriseintele, lagedele ja välisseintele. Krohviga on võimalik saavutada nii siledaid, kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.
...................................................................................................7 8.Tasandustööd.............................................................................................................8 2. 2 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 3. Sisukord Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu. Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused. 3 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 4. Krohvimistööd
organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikum töötajale võib olla impulsiivne ja kõrgsageduslik müra. Müra vältimiseks tuleb võimaluse korral kasutusele võtta seadmed, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada müra summutavaid abivahendeid. Samuti tuleks vältida mürakeskkonnas töötamist järjest mitmeid tunde ilma pausideta. Seenhaigused Ehitusviimistlejad puutuvad vanades ja niisketes hoonetes kokku erinevate seentega hallitus- pärmi- ja kiirikseentega - ja nende eostega, mis kasvavad seintel ning muudel pindadel. Töötajatel võib välja arenededa ülitundlikkus hallitusseente ja teiste seenespooride suhtes ning võib haigestuda tõsisematesse hingamisteede haigusustesse. Haigestumine tekib, kui töötajad aastaid viibivad sageli töökeskkonnas, kus õhus on seente elutegevusest eritatud laguproduktid