vääriliseks. Peterburi- vaimuline, uusklassitsismi palladianistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 1819- 1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, läänivalitsuste hooneid jne. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Looming Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone)
Peterburi-vaimuline, uusklassitsismi palladionistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka
tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Ta kujundas Helsingi toomkiriku(1852) ja Hamina kirik ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis. Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840). C.L.Engel Helsingi Toomkirik Vanalinna Muusikamaja 7. Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne. 1700. aastal puhkes Rootsi ja Venemaa vahel Põhjasõda, mille lõppedes liideti
vastu võidelnud, olid nõukogude reziimile ikka veel ohtlikud... Sama aasta 30. septembril õnnistas Pärnu praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid. (Lisa 5) Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni. 1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed. Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella,
koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" Eesti Meremuuseum 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud.
koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a. Vesilennukite angaaride ehitusaegsete kaide nr.37 ja 36 otsa ehitatakse uus kai nr.36 A, mis kaitseb akvatooriumi põhjatuulte eest. 1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud.
annaabi.ee 
