Vanim kivist hoone Helsingis on Sederholmi Maja (S. Berner, 1757), mis asub väljaku kaguosas.Helsingi Linnamuuseum asub Sofiankatul Helsingi muuseumide tänaval. 5 Seurasaari Seurasaari on populaarne vaba aja veetmise koht Helsingi kesklinnast 15 minutilise bussisõidu kaugusel. Siinne Vabaõhumuuseum annab suurepärase ülevaate traditsioonilisest Soome maaelust. Eksponeeritavad puumajad esindavad nii ida kui lääne mõju 18. 20. sajandi Soome ehitustraditsioonidele. Suvel korraldatakse siin mitmeid folklooriüritusi, käsitöölaatasid, näituseid, workshope jne. Saar ise on imekaunis ning pakub silmailu aastaringselt. 6 Uspenski Katedraal
mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse
Kokkuvõte Algne kristlik kunst oli eelkõige tarbekunst. See sai alguse vajadusest kaunistada kirste ja hauakambreid, ilmselt ka muid (tarbe)esemeid. Tollane kunstnik oli käsitööline. Kunsti areng sai hoo sisse 4. sajandil, mil ristiusk tunnistati legaalseks. Usk seoti riigivõimuga ja nii sai ka kristlikust kunstist kaudselt ka võimu tööriist. 4. sajandist algas ka väga kiire areng kirikute projekteerimises, just sel perioodil pandi alused kristlike kirikute ehitustraditsioonidele. Nii olid viis esimest sajandit pärast kristust kristluse tekke kui läbilöömise ja massilise leviku aeg. Samuti tekkis, arenes ja sai oma põhivormid sel perioodil kristlik kunst – üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlik kunst võttis palju üle antiigist ning teisendas ja muutis ülevõetut tundmatuseni. Kristlus lõi varasema põhjal uued reeglid, asendas vana maailmapildi uuega, andis vanadele sümbolitele uued tähendused ja tõlgendused.
Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Basiilikad moodustasid enamlevinud kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega. Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus. Varakeskaegse ruumi kujundamisest on säilinud vähe andmeid. Suurt tähelepanu pöörati sakraalhoonete ehitamisele ning nende sisemus püüti kujundada selliselt, et see mõjutaks pühakotta astunuid. Merovingide ajastu sisekujundus jäi siiski veel suhteliselt tagasihoidlikuks, suurejoonelisust (ja sarnasust varakristlike pühakodadega) taotleti karolingide sakraalarhitektuuris.
annaabi.ee 
