Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn. Kõigi hoonekülgede arhitektuuripildi kujundab puhtfunktsionaalne ehitusloogika: akende paigutus , rütm ja suurus on otsesõltuvuses ruumijaotusest ning nende kasutamisviisist. Kaaristu lõunaseinas leidub mitmest vanemast ehitusetapist pärinevaid aknaid. Praegune kaaristu kui algselt kaubitsemiseks kasutatud varjualune on raekoja ehitusloos pikaajalise ehitustraditsiooni tulemus ja sellisena välja kasvanud läbi mitme ehitusetapi 14. sajandi I poole katustatud sammaskäigust. Raekoja välisarhitektuuri ilmestab puhtalt tahutud paekivi kõrval valitud ehituskivist mängleva faktuuriga laotud müüripind, mida viimistleb vaid õhuke ja ainult õnarusi ning vuuke tasandav lubikrohvimääre. Ehitusjärgselt kattis pea mitme sajandi vältel seinapindu valge lubjavõõp, mis jättis puhtaks siledakstöödeldud raidkivikonstruktsioonid.
Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe- või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12cm. Rõhtprussidest võib valmistada ka seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse. Püstpalksein Ehitamine on rõhtpalkseina omasr kergem. Puitkarkasssein 14. sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult - palkehitiste asemele tulid sõrestiktarandid. Puitkarkasseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel: platvormmeetod: posttalameetod:
38 Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe- või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12cm. Rõhtprussidest võib valmistada ka seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse 77 Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse
· Koerakaelatapp e eidenurk · Sadultapp · Järsknurk · Norra tapp · Kalasaba tapp (puhasnurkadel) · Mõõgatera nurk Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12 cm. Rõhtprussidest võib valmistada ja seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse. Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhkpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja sina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein 14 sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult palkehitiste asemele tulid sõrestiktarindid.
ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas. Linnarahva peamiseks kogunemiskohaks oli turuplats e. agoraa, mille ümber paiknesid mitmesugused ühiskondlikud hooned ja templid. Suur osa oli spordirajatistel: staadionil, palestral, gümnaasiumil, hipodroomil. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel. Võtnud üle egeuse (mükeene megaron) ehitustraditsiooni, kujundasid kreeklased u. 7.saj.eKr. välja templite põhitüübid. Kreeka tempel koosneb kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus templi pühendkuju, nimetatakse cella e. naos, paljudel templitel asus selle ees ka väiksem eesruum e. pronaos. Templi tagaküljel v õis asuda veel üks väike ruum, mida nimetati opistodomoseks. Põhiliste templitüüpidena on tuntud antidega tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer ja selle variandid.
Saksamaalt). Hiljem, stiilsete peahoonete - härrastemajade ja losside tekkides jäi häärber enamasti valitseja või teenijate majaks. Mõisaasula ise ei olnud territooriumilt kuigi suur. Kaitseks metsloomade vastu oli see ümbritsetud kõrge lattidest või vitstest punutud taraga. Häärber asus ansambli keskosas, sageli põhja-lõuna või edela-kagu suunas orienteerituna. Kohaliku ja võõra ehitustraditsiooni kõrvuti esinemist võis täheldada ka mõisa õue- või majandushoonete juures. Mõisa õuel paiknes paar lihtsat ürgeesti ehitust (suveköök, saun, ait, tehi). Võõrapärastest, osalt Saksa päritolu majandusehitustest oli mõisaõuel suur nelinurkne karjaaed, mida kolmest või neljast küljest piiras lautade rida. Võõrapärane ehitis, mida talurahvas ei tundnud, oli ka hobusetall (Eesti mõisad 1994). Kõrgarhitektuuri meenutas neis
annaabi.ee 
