Pargitaolise saarena tõuseb ürgoru edelaservast vallikraavi läbi eraldatud Toomemägi, esitades oma puiestike ja ehituste ning varemetega tähtsa maastikulise teguri linnapildis. Toomest ida pool paiknebki Tartu linnasüda, mille tänavastikus on peaaegu täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned. Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme. Majad reastuvad pidevate kivist frontidena võrdlemisi kitsa ja tiheda tänavateestiku kõrval, ja
mittetasakaalustatud küttesüsteemiga loob hoones tervikuna ja selle ruumides mitterahuldava mikrokliima (niiskus, kuivus, hallitus jne). *Kasutuses oleva materjali mittesobivus- ühiskonna arenedes muutub suhtumine viimistlusmaterjalidesse, mis toob kaasa probleeme korrashoiu tagamises. *Vastavus kehtivatele normidele ja standarditele- vanemad ehitised tuleb kohandada uutele nõuetele vastavalt, mingil maalt võib see muutuda majanduslikult mitteratsionaalseks ja tehniliselt küsitavaks. *Ehitustihedus- ajaga muutub maakasutuse poliitika ja kontseptsioonid üld- ja detailplaneeringu koostamiseks. Kunagised planeerinud võivad sattuda vastuollu praeguste nõuetega ja tagajärjeks võib olla isegi korras ehitiste lammutamine. Sotsiaalsed mõjurid: *ressursside säästlik kasutamine- kinnisvara keskkonnaga on seotud paljud energialiigid, mille kõigi arvestamine muudab tegeliku kasutamise ning korrashoiu ebamugavaks ja kulukaks. Kõigi selliste programmide elluviimise resultatiivsus
mittetasakaalustatud küttesüsteemiga loob hoones tervikuna ja selle ruumides mitterahuldava mikrokliima (niiskus, kuivus, hallitus jne). *Kasutuses oleva materjali mittesobivus- ühiskonna arenedes muutub suhtumine viimistlusmaterjalidesse, mis toob kaasa probleeme korrashoiu tagamises. *Vastavus kehtivatele normidele ja standarditele- vanemad ehitised tuleb kohandada uutele nõuetele vastavalt, mingil maalt võib see muutuda majanduslikult mitteratsionaalseks ja tehniliselt küsitavaks. *Ehitustihedus- ajaga muutub maakasutuse poliitika ja kontseptsioonid üld- ja detailplaneeringu koostamiseks. Kunagised planeerinud võivad sattuda vastuollu praeguste nõuetega ja tagajärjeks võib olla isegi korras ehitiste lammutamine. Sotsiaalsed mõjurid: *ressursside säästlik kasutamine- kinnisvara keskkonnaga on seotud paljud energialiigid, mille kõigi arvestamine muudab tegeliku kasutamise ning korrashoiu ebamugavaks ja kulukaks. Kõigi selliste programmide elluviimise resultatiivsus
visuaalselt kui ka korralduslikult mitte ainult spetsialistidele, vaid ka tavakasutajatele. Sellest tulenevalt on vaja tähelepanu pöörata järgmistele ehitistega seotud tehnilistele probleemidele: Kulumine; Konstruktsioonide mitterahuldav olukord; Ehitiste plaanilahendi jäikus; Ebasoodne mikrokliima; Kasutuses oleva materjali mittesobivus; Vastavus kehtivatele normidele ja standarditele; Ehitustihedus. Sotsiaalsed mõjurid. Kõik kinnisvarakeskkonnad on tehnosotsiaalsed süsteemid, kus otsuste tegemisel ei saa lähtuda ainult tehnilistest või majanduslikest otsustest. Kus olulisteks näitajateks on: Ressursside säästlik kasutamine - energiasäästlikkus; Ehitiste ja ühiskonna vaheline suhe – ehitiste kestus ja moraalne vananemine; Igal kinnisvarakeskkonnal on oma esteetiline väärtus – väljanägemine
annaabi.ee 
