36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest · ruumide soojuslikust mugavusest küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) · hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna
Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest • ruumide soojuslikust mugavusest – küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse
23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest. 26. Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. 27. · arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R = , (m2K)/W · üksikute kihtide soojustakistuste abil määratakse piirdetarindi kogusoojustakistus: RT = RSi + R1 + R2 + ... + Rn + Rse 28
Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest: 18. Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid) Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline. Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht! 19
annaabi.ee 
