kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: 1) sakraalarhitektuuriks (tempel,kirik,kabel) 2)profaanarhitektuuriks (loss,kindlus,elamu, avalikud hooned) 3)maastikuarhitektuuriks (aed, park) Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus. Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad.
Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et arhitektuur kuulub ühtlasi ainelisse kultuuri ja kunsti, sõltub ta oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbe nõudeist kui ka ilupõhimõtteteist ja kunstivaateist. Arhitektuuri kunstilise kujunduse peaosiseid on ruumikompositsioon. Mahte ja pindu liigendades lähtutakse kas sümmeetriast või asümmeetriast taotletakse rütmilist suhestust, proportsionaalsust ka vastavust inimlikule mõõtmele ja vajadusele. Peale ruumikompositsiooni osalevad arhitektuuri kunstimõjus materjalide pinnalaad, värvus ning plastiline vorm.
Prantsusmaal üksi eraldatakse iseseisvate rühmadena Auvergne’i, Poitou’, Perigord’i, Provance’i, Bourgogne’i ja Normandia romaani ehitisi. Seletatav on see tolleaegse maakondliku elu suletusega. Vaatamata neile erinevustele üksikasjus valitseb nende ehitiste üldises ehituslaadis siiski selge sarnasus. Nad on kõik välja kasvanud kogu ajajärgule ühisest elulaadist, tundepõhjast, ühistest päritud vormidest (bütsantsi stiili mõju) ja ühisest ehitustehnikast. Sellisena on romaani kunst kindel stiilitervik. Varakristlikus basiilikas oli ristiusu kiriku põhitüüp juba välja kujunenud: pikk koguduseruum, mis oli juhitud koori kui usutalituse keskpunkti poole. See vorm vastas kristliku jumalateenistuse korrale ja kandus ühes ristiusuga üle Euroopasse. Romaani ehitusmeistril jäi üle ainult vastu võtta see ettemää- ratud põhiplaan, milles vahepeal oli küll muudetud osade vahekorda. Nii oli
......................................................................................................28 2 SISSEJUHATUS Arhitektuur tähendab kõige laiemas mõistes ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamist. Teisisõnu hõlmab see nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõuetest aga ka ilupõhimõtetest ja kunstivaadetest. [1] Arhitektuur ehk ehituskunst on teadus ehitiste projekteerimisest ning püstitamisest. Esimesed arhitektid olid egiptlased, kes püstitasid suuri püramiide juba enam kui 7000 aastat tagasi. Meisterlikud ehitajad olid ka kreeklased, kelle kätetööst annavad ülevaate tänapäeval säilinud templid. Kreeklasi jäljendasid aga
annaabi.ee 
