Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele
Umbes 1,5 miljoni elanikuga Rooma linnas olevat olnud umbes 1000 sauna. Kodanikele oli saunade kasutamine tasuta. - Esimese sajandi keskpaigas (arvatavasti 64-68 a. m. a. j.) ehitas keiser Nero Kuldlossi (Domus Aurea), mille ehitamiseks kasutas Nero ruumi, mis tekkis linnapõlengu tagajärjel (aastal 64) kui ära põles peaaegu kolmandik Roomast. - Kuigi rooma arhitektuuri peetakse tihti kreeklaste heatasemeliseks kopeerimiseks, on see pigem ajalooline jätk seal alguse saanud ehitusstiilidele. Olles kitsi uuendustega, arendasid roomlased peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme. - Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi.
Hadrianusel oli võimalik eksperimenteerida uute vormide ja ruumiliste kompositsioonidega ning mõned tulmeused on näha Islandi villas, Piazza d`Oro vestbüülide tagumistes osades ja Canopuses. Kõige erilisem nähtus on pidev mäng kõverjoontega ja seda just varasemas planeeringus. Kõigele vaatamata oli ehitise põhiidee selge ja suurejooneline. Kokkuvõte Kuigi rooma arhitektuuri peetakse tihti kreeklaste heatasemeliseks kopeerimiseks, on see pigem ajalooline jätk seal alguse saanud ehitusstiilidele. Olles kitsi uuendustega, arendasid roomlased peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme. Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi. Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime
annaabi.ee 
