foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone. Ehitis mahutas u.50000 inimest, seal oli 80 sissekäiku. Selle sisemus võlub vormide selguse ja lihtsusega, väljast Colossumi vaadates torkab silma igasuguse keskpunkti või aktsendi puudumine. 3 üksteise kohal olevat kõrgete sammastega arkaadidevööd ning veel neljas , mis tõenäoliselt hiljem juurde ehitati.
Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast ja mõnelt poolt Aasiast. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. Triumfikaared ei olnud väravad. Need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu, seega ei olnud sõjavankris Roomasse tagasipöördunud võitjal mingit võimalust nende alt läbi sõita · Trumifikaar kujutab endast laia kaareavaga kivist massiivi ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Kuna aga selle massiiv oli liigendatud vastavalt klassikalisele orderile, on raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks. Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas,
Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast ja mõnelt poolt Aasiast. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. Triumfikaared ei olnud väravad. Need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu, seega ei olnud sõjavankris Roomasse tagasipöördunud võitjal mingit võimalust nende alt läbi sõita. Trumifikaar kujutab endast laia kaareavaga kivist massiivi ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Kuna aga selle massiiv oli liigendatud vastavalt klassikalisele orderile, on raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks. Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga.
Peamisteks sihtmärkideks olid vastase jalaväeahelikud ja kolonnid, aga samuti vaenlase patareid. 5 Soomusautod. Idee hakata Eestis oma soomusautosid ehitama tuli meie soomusrongide ,,isalt" Johan Pitkalt. 1918. aasta detsembris andis Pitka Tallinna Sadamatehastele käsu hakata seal soomusautosid valmistama. Nende ehitamiseks puudusid siis veel aga täielikult kogemused. Insener koostas ehitusskeemi ja esimene soomusauto ehitati valmis kolme päevaga. 3 tonnise kandejõuga veoauto sassiile ehitati nurkrauast raam ja selle külge kinnitati laevaterase plaatidest soomus. Esimese soomusauto nimeks sai ,,Estonia". Rindele seda soomusautot aga ei saadetud, kuna see oli liiga raske ja ei suutnud liikuda lumistel teedel. Auto jäeti esialgu valveteenistuse pidamiseks Tallinna Kaitseliidu käsutusse. Järgmise, 1919
annaabi.ee 
