Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmisehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades. Raekoda on palju vanem kui see välja paistab ja kui seda näitab tema praegune välimus. Hilisemate konstruktsioonide varjus peituvad vanad müürid jutustavad raekoja mitmeetapilisest ehitamisest. Uuemate uurimuste valguses toimus raekoja järk-järguline suurenemine viiel ehitusperioodil läänest idapoole. Sellest johtuvalt on raekoja põhiplaan vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevalt lähedane trapetsikujule. Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea
põhjaseina siseküljel). 14. sajandi teisel poolel, pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 m põhja suunas ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos uue välismüüriga ehitati siia ka osaliselt pinnasesse süvendatud keldriruumidega hoonetiib. Sellest ida pool põhjamüüris paiknes värav parham-müüriga põhjaküljel. Hiljem on hoonetiiba ühe korruse võrra kõrgendatud ning rajatud uus väravakompleks. Samal ehitusperioodil lammutati osaliselt I ringmüüri põhjalõik. Selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena, lisades siseküljele 0,78-0,8-meetrise paksenduse. Ristkülikulise põhiplaaniga läänetorn (sisemõõtmed 6,91-7,04 x 5,45-5,67 m) juhatas sisse ehitusperioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale rajati uus ida-läänesuunaline müür, eraldades nii kavatise
Kuna kergplokid sisaldavad tsementi, kehtivad neile agressiivses keskkonnas samad kitsendused mis tavalise betooni puhul. Happelises vees lagunevad krohvimata plokid kiiremini kui betoon, sest vee mõju avaldub kogu ploki ristlõikele. [5, p. 245] Kergplokid imavad vett müürimördist vähe, seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab arvestama eriti õhemate seinte ülesladumisel. Liiga kõrge müür võib hakata ,,ujuma". Kui müüri laotakse rasketes ilmastikutingimustes, tuleb ehitusperioodil jälgida vahepealseid kivinemisi. [5, p. 245] Kergplokist sein on heade soojuslike omadustega. Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis
olemasolu või selle puudumine; · ehitamist ja sellega seotud kindlustusriski puudutav · muu teave, nt ehitise ekspluatatsiooniga seotud teave · ehitustööde tegemise ajal, ehitustööde ajagraafik jne. Ehitatava ehitise või teostatava ehitustöö kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus. Taastamisväärtuse all mõistetakse valmis ehitise või ehitustööde lõplikku maksumust. Varakahju kindlustuskaitse kehtib ehitusperioodil ja sellele järgneval garantiiperioodil (üld 24 kuud). Kindlustusobjektiks on ehitise ehitamine või ehitustööde tegemine. On võimalik kindlustada ka ehitustöödel kasutatavaid ehitusmasinaid, töövahendeid ja tööriistu, nt soojakuid, tellingud, tööriistad, lauad, toolid, riiulid, kapid, arvuti ja kontoriseadmed soojakus ja/või hoiuruumis.Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas ja
annaabi.ee 
