Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehitusosi" - 5 õppematerjali

Pihkva mõis
15
doc

Pihkva mõis

­ Riga 1892. ­ A. Richter Baltisches Verkehrs ­ und 8 Adressbächer, Bd. II Estland ­ Riga 1913. 1918. aastal suur osa mõisamaadest riigistati kodanliku Eesti maareformiga. Kompensatsiooniks j äeti R. Turmani poegadele suurtalud ning osaliselt ka mõisahoonete kasutamise õigus. Ehitus kirjeldus. Peahoone on suur kivihoone, mis p õhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda,

Turism → Turism
75 allalaadimist
11-klassi õpiku küsimuste vastused
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

kujuline põhiplaan ladina ristiga. 7. Kes oli kuulsaim arhitekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio (1508-1580) Oma eeskujud sai ta antiikarhitektuurist. 8. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a? See teooria jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile. 9. Kuidas näeb välja tema ehitatud San Giorgio kirik Veneetsias? Vaata pilti ja leia sellel sulle tuttavaid ehitusosi ja -detaile. Fassaadi ilmestab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Lossitaolised maamajad., ruudukujuline põhiplaan,poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korrus, laiad trepid, keskel, kupli all ümmargune saal. 10. Milline oli tuntuim tema paljudest villadest? Kirjelda seda ehitist. Vicenzas asuv Villa Rotonda, ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. 11. Mida kujutab endast kolossaalorder?

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
109 allalaadimist
Ehitiste renoveerimine
13
doc

Ehitiste renoveerimine

tulemusena eraldub süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk sama, mis puidu põlemisel, kuna aga protsess aeglane, siis ei ole märgatav Hoonetes ja ehitistes on puidu peamiseks lagundajaks seened. Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
296 allalaadimist
Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks
17
docx

Ehitiste renoveerimine küsimused ja vastused eksamiks

mille tulemusena eraldub süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk sama, mis puidu põlemisel, kuna aga protsess aeglane, siis ei ole märgatav Hoonetes ja ehitistes on puidu peamiseks lagundajaks seened. Bakterid lagundavad puitu vaid väga niisketes, s.o vettepaigaldatud puidu puhul tuntud. Nimetatud lagunemise tagajärjel võib puidu tugevus vähendenda kuni 0 Mädanikseened on puitu lagundavateks organismideks. Nad lagundavad puidu peamisi ehitusosi, tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini ning muudavad oluliselt puidu omadusi. Muutuvad: - kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid

Ehitus → Renoveerimine
126 allalaadimist
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

omavoliline ümberehitamine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on korrastatud enamik säilinud linnamüüri torne, mis on saanud ka algsele lähedase väliskuju uute katuste, taastatud laskeavade jms näol. Kolmel linnamüüri lõigul: Nunna- ja Kuldjala torni vahel, Hellemani ja Neitsitorni juures on taastatud ka vana puidust kaitsekäik. Taastatud on Raekoja esialgsele lähedane sise- ja väliskuju, konserveeritud ja restaureeritud on Dominiiklaste kloostri säilinud ehitusosi. Algsele lähedasel kujul on taastatud Neitsitorn ja Lühikese jala väravatorn, samuti sõjas rängalt purustatud Niguliste kirik. Restaureeritud on ka paljusid keskaegseid elamuid ja aitu, säilitades, tuues esile ja sageli ka taastades neis ajaloolised konstruktsioonid. Suur osa ajaloolisi hooneid on neil aastatel käinud läbi restaureerijate käe alt. Tallinna ajaloo uurimisele ning selle ehitiste restaureerimisele on alates 1950ndatest aastatest andnud

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun