Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, - pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. VII saj eKr kujunesid põhilised templite tüübid: anttempel , prostüül, amfiprostüül, peripteer. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks, mis kõikide oma detailide ja nendega seotud ehitusosadega moodustavad klassikalises arhitektuuris harmoonilise terviku, mis allub kindlale korrale. Seda nimetatakse arhitektuurseks orderiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks. Kreeka arhitektuuris olid orderi osad ja nende proportsioonid vabalt arhitekti määrata ja arenesid seetõttu pidevalt. Kreeka tempel paiknes enamasti mitmeastmelisel alusehitisel (krepidoma), mille viimasele astmele
Sokli kõrgus peaks olema üle 30 cm. Vajadusel tuleb maapinda planeerida, pöörates samas tähelepanu, et maapinna kalle (>1/20) jääks hoonest eemale ja et ei kahjustataks vundamenti. Madala vundamendi korral tuleb kasutada külmakerke soojustust. Kui hoone välisvooder vajab vahetamist, on väga soovitatav kaaluda koos välisvoodri vahetusega paigaldada välisseintele ka lisasoojustus. Lisasoojustamise korral tuleb hoolikalt läbi mõelda seina liitumine teiste ehitusosadega: akendega, sokliga, räästaga, et ei tekiks vastuolu hoone esialgse arhitektuurse välisilmega. Hoolika projekteerimise ja ehitamise korral on võimalik ka lisasoojustamise korral vältida hoone välisilme kahjustumist ja esialgse miljööväärtuse kadumist. Mõõtmised uuritud hoonetel näitasid, et akna ja sokli lahendused võimaldavad hoone välisilmet kahjustamata paigaldada 5…10 cm paksust lisasoojustust, vt. Joonis 9.3.
kus uute laudadega kaetakse terve üks sein ja sealt eemaldatud kasutamiskõlbulike laudadega renoveeritakse teisi seinu. Kui olemasolev laudis on ulatuslikult kahjustunud või planeeritakse välisseinad lisasoojustada, tuleb laudise ja ehisdetailide vahetusel lähtuda algupärastest mõõtudest ja 223 profiilidest. Lisasoojustamise korral tuleb hoolikalt läbi mõelda seina liitumine teiste ehitusosadega: akendega, sokliga, räästaga, et ei tekiks vastuolu hoone esialgse arhitektuurse välisilmega. Hoolika projekteerimise ja ehitamise korral on võimalik ka lisasoojustamise korral vältida hoone välisilme kahjustumist ja esialgse miljööväärtuse kadumist. Välisseina liitumisel teiste tarinditega võiks lähtuda, et fassaadi välisel soojustamisel peaksid aknad ja uksed jääma seina välisvoodri tasapinda. Alati ei ole see võimalik ega otstarbekas, kuid maksimaalne
annaabi.ee 
