CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel.
destilleerida ning kuidas šaabi keemik Keller sai põlevkivist õli, mida kasutati valgustamiseks. 20. sajandi alguseks oli põlevkivi kohta üpris palju teada: teati, et põlevkivi leidub paljudes maades, osati põlevkivist õli ja valgusgaasi toota ning õli kasutada lambiõlina, määrdeainena ja paljude ravimite valmistamiseks, mõisteti, et põlevkivi on põletatav nii tööstuslikes kui ka kodustes seadmetes ning tekkiv tuhk on vääristatav mitmesuguste kemikaalide ja ehitusmaterialide tootmises. (Aarna 1989: 17-20) 5 Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse ava- ja allmaakaevandamismoodusel. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.1 Avakaevandamine 5 Avakaevandamine on moodus mille korral maad katvaid kivimeid eemaldatakse ja
• Põhjus oli see, et kõigile taheti saada võrdsed võimalused, et põllud oleksid kõigil nii, et oleks viljakat kui ka vähem viljakat pinda kõigil. • Tööde alustamine ja lõpetamine pidi olema ühel ajal. • Karjamaa ja mets olid ühiskasutuses ja sageli palgati külale karjane ka sepp, mölder, põlluvahid kui ümber põldude ei olnud aedikuid ehitatud. • Püsis ühistööde traditsioon nagu sõnnikuvedu, heinategu, viljalõikus, ehitusmaterialide veotalgud. • Kogukonna üks ülesanne oli abistada vaeseid ja kannatanuid. • Ikalduse puhul saadi abi magasiaitadest. • Külade planeering/paiknemine sõltus maastiku reljeefist ka mullastikust, joogivee saamise võimalusest ja ka metsast. • Õu tuli rajada nii, et oleks tuli ja vesi lähedal. Hea oleks kui mets oleks lähedal ja veevõtu koht samuti. • 19.sajandi II poolel muutus mõisa ja talumaade kruntimine, sellega võidi ka talu