sajandil kujunes oluliseks jalakäigu-ühendusteeks Toompea linnuse ja all-linna vahel. 1542. aasta ürikutes mainitakse Lühikese jala ning Rüütli tänava nurgal paiknenud kodanikumaja, selle juurde kuulunud kivist aitu ja väikest maja Lühikese jala ääres. Keskaegsed tänavaäärsed majad liideti ümberehitusel tihti nende juurde kuuluvate teisejärguliste hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr. 3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist
Domineeriva peakupli kõrvale pidi kerkima 4 väiksemat kõrvalkuplit. Töö jätkajaks sai Michelangelo. (Püha Peetrus maeti a. 64 pKr. kalmistule, mis asus Circus Nero, tema ristilöömise paiga lähedal. Aastal 324 ehitas Constantinus haua kohale basiilika. A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) Arhitektina on tema nimi seotud Rooma Peetri kiriku ehituslooga. Peale Bramante surma tekkis ehituses seisak. A. 1547 saab kiriku ehitustööde juhatajaks Michealngelo, kes lihtsustas Bramante plaani, jättes ära nurgatornid ja muud kõrvalruumid, misläbi ehitis saavutas veelgi ühtsema ilme. Michelangelo alustas kupli ehitamist, kuid see lõpetati tema mudeli järgi alles pärast tema surma (a. 1590). Hilisemate ehituste käigus on ka Michelangelo projekti tunduvalt muudetud. Michelangelo kuppel on ilusaim kuppelehitis ja olnud sajandite
sajandil kujunes oluliseks jalakäigu- ühendusteeks Toompea linnuse ja all-linna vahel. 1542. aasta ürikutes mainitakse Lühikese jala ning Rüütli tänava nurgal paiknenud kodanikumaja, selle juurde kuulunud kivist aitu ja väikest maja Lühikese jala ääres. Keskaegsed tänavaäärsed majad liideti ümberehitusel tihti nende juurde kuuluvate teisejärguliste hoonetega. Nii on ka praegune selgete ajalooliste tunnusteta maja nr. 3 mitme- etapilise ehituslooga, mis on märgatav hoone põhiplaanis. Keskajal asusid kinnistus vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist
A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) Bramante loomingul on väga palju järgijaid. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja. Tema arhitektuurilooming sündis peamiselt tema vanul päevil; ta otsib uusi väljendusvõimalusi ja oma rahutu vormikeelega rajab teed barokile. Arhitektina on tema nimi seotud Rooma Peetri kiriku ehituslooga. Peale Bramante surma tekkis ehituses seisak. A. 1547 saab kiriku ehitustööde juhatajaks Michealngelo, kes lihtsustas Bramante plaani, jättes ära nurgatornid ja muud kõrvalruumid, misläbi ehitis saavutas veelgi ühtsema ilme. Michelangelo alustas kupli ehitamist, kuid see lõpetati tema mudeli järgi alles pärast tema surma (a. 1590). Hilisemate ehituste käigus on ka Michelangelo projekti tunduvalt muudetud. Michelangelo kuppel on ilusaim kuppelehitis ja
A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) ● Bramante loomingul on väga palju järgijaid. ● MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) ● Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja. Tema arhitektuurilooming sündis peamiselt tema vanul päevil; ta otsib uusi väljendusvõimalusi ja oma rahutu vormikeelega rajab teed barokile. ● Arhitektina on tema nimi seotud Rooma Peetri kiriku ehituslooga. Peale Bramante surma tekkis ehituses seisak. A. 1547 saab kiriku ehitustööde juhatajaks Michealngelo, kes lihtsustas 20 Bramante plaani, jättes ära nurgatornid ja muud kõrvalruumid, misläbi ehitis saavutas veelgi ühtsema ilme. Michelangelo alustas kupli ehitamist, kuid see lõpetati tema mudeli järgi alles pärast tema surma (a. 1590)
annaabi.ee 
