lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullast, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne. Inkade ehitajad ja skulptorid olid alati elukutselised ja nende väljaõpetamine ja juhtimine allus otse, spetsiaalselt sellesse ametisse määratud, inkast ametnikule. Ehitustehniliselt ei kasutanud inkad paljusid Vanas Maailmas esimeste riikide ehitajate poolt tuntud ehituselemente nagu sambad, kaared, võlvid, kivikatused, mört jms. Algne arvamus, et inkade ehituskunstnikud lihtsalt oma arenematusest ei suutnud neid üle võtta, on tänapäeva uurijate poolt ümber lükatud. Tuleb välja, et inkade lihtne ja monumentaalne arhitektuur on tingitud pidevatest maavärinatest, mis vapustasid Cuzco piirkonda. Sambad ja võlvid ei oleks suutnud vastu pidada tugevatele maavärinatele, samuti oleks ka kivikatused olnud ohtlikud kuna maavärina ajal oleks nad arvatavasti langenud ruumides viibijatele kaela. Erinevalt
aastal ohustasid esimest Hagia Sophia kirikut aga rahva- ja kirikurahutused ning see langes tuleroaks. 415. aastaks see taastati ning avati uuesti. 117 aastat hiljem põletati ka teine kirik keisrivõimu tüli tõttu maha. Uue ehk siis juba kolmanda ja suurima Hagia Sophia kiriku ehitasid keiser Justinianuse palvel meisterarhitektid Anthemius Trallesest ja Isidorus Mileetosest. Samade arhitektide katsetusi on märgata ka Püha Sergiuse ja Bacchuse kaheksanurkse kiriku kuppelarhitektuuris. Need ehituskunstnikud lõid ühe tähelepanuväärseima pühakoja, mida maailm kunagi näinud oli. Tänaseni säilinud kirik pühitseti sisse 27. detsembril 537 aastal. Pärimuse järgi ütles keiser Justinianus sel päeval: ,,Au Jumalale, kes pidas mind vääriliseks seda 2 teost lõpule viima: ma olen sinu ületanud, Saalomon." See näitab, et Hagia Sophia kirikut hinnati kui kunstiteost, mille valmimine on kingitus Jumalalt.
Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism – ajajärk, Kreeka ja Makedoonia kultuur segunes idamaade kunstiga. Kunstimälestised: „Milose Venus“, Rhodose koloss. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida „jutustavad“ säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruskid olid head ehituskunstnikud, nad oskasid metalle hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: „Kapitooliumi emahunt“. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad
Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism ajajärk, Kreeka ja Makedoonia kultuur segunes idamaade kunstiga. Kunstimälestised: ,,Milose Venus", Rhodose koloss. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruskid olid head ehituskunstnikud, nad oskasid metalle hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad
Olulised olid hoopis vaated. Valitses suurepärane ja luksuslik elu. Arendati peamiselt merekaubandust. Selle kultuuri õitseaeg kestis umbes 2800 kuni 1400 e.Kr. Umbes aastal 2000 e.Kr rändasid Balkani lõunaossa ahhailased (vanim kreeka hõim). See oli võitlejanatuuriga rahvas, mis kajastus ka nende ehituskunstis. Peloponnesosele ehitati kindlustatud paleesid. Kitsal pinnal ei olnud aedade jaoks ruumi. Need paleed kujutasid endast monumentaalseid ehitisi. Kreeta ehituskunstnikud said sellest mõjutusi ja vastupidi ning nii kujunes ühine Kreeta-Mükenee kultuur (Egeuse kultuur), mille õitseaeg oli 1600...1200 e.Kr. Egeuse kultuuri keskuseks kujunes Kreeta saar. Egeuse kultuur hukkus doorialaste sisserändega kaasnenud purustuste tagajärjel. Järgmist, Homerose ehk "pimedat ajajärku" tuntakse eelkõige eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" järgi. Need eeposed annavad ka mitmeid kirjeldusi tolleaegsete aedade kohta. Homerose
annaabi.ee 
