Arhitektuuri analüüs Tallinna Ehituskool Johanna Vaida Valisin analüüsiks Tallinna Ehituskooli hoonetekompleksi, mille aadress on Pärnu mnt 162. Koolihoone valmis 1962 aastal. Nüüdseks oli kool amortiseerunud ning vajas põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone. Lisaks kaasajastati täielikult kooli peahoone. Uue praktikamaja arhitekt on Veiko Tein. Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
...........................................................11 Lisa 8...............................................................................................................................12 2 ELULUGU Ülo Emmus, sündinud 31. detsembril 1947 ja surnud 16. mail 2016, oli eesti graafik, raamatukujundaja ja karikaturist. Ülo sündis Tallinnas ehituskooli meistri-õpetaja ja juuksuri perekonda. Ta lõpetas 1966 Tallinna 7. keskkooli. Ülo Emmuse jõudmine kunstiteele oli mõnevõrra erandlik ses mõttes, et kunstniku ametinimetuse sai ta õppimata, minnes peale sõjaväes sundaja teenimist 1969. aastal tööle toonasesse Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsusse kujunduskunstnikuna. Selles ametis näidatud võimed ning süvenev huvi kunsti suhtes andsid talle suuna vastava kõrghariduse omandamiseks. Tema õpingud ERKI-s (tänane
aastal avaldatud töös "Darf der Dom von Berlin ein Kuppelbau sain?" järgmised read: "Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem, üksnes konstruktsiooniline küsimus vaid sellel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." Terve elu oli Hippius seotud nooremate põlvkondade õpetamisega. Õppejõu töö sidus teda mitme Peterburi õppeasutusega, sealhulgas Katariina Instituudi, Peterburi Ehituskooli ja Stieglitzi kunstikooliga. Aastal 1865 anti Hippiusele akadeemiku tiitel ja 1879 sai ta professoriks. "O. P. Hippius oli arhitekt, kes eluaeg vaevas ennast suurte ideedega: saada ehituskunsti novaatoriks, reformeerida protestantlik kirikuarhitektuur," kirjutab A. Hein Hippiuse 100. sünnipäeva puhul 1983. aastal. Otto Pius Hippius suri 10. septembril 1883 Peterburi kubermangus Pargolovos.
Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm)
annaabi.ee 
