Kasutatakse ka biokeemilisi meetodeid, kus uurimisele kuulub elusa koe funktsioon, nn. natiivne valk koos mittevalguliste lisanditega. Kõige sagedamini rakendatakse valkude keemilise koostise uurimisel hüdrolüüsi ensüümidega või hapetega (HCl, H2SO4), kusjuures pikaajalise (6...20 t.) kuumutamise tagajärjel 110...110°C juures valgu molekul lõhustub aminohapeteks. Aminohapped osutuvad järelikult valgu põhilisteks ehituskomponentideks. (Männik 1985: 41) Aminohapped on valgu hüdrolüüsi lõpp-produktid, mille süsivesiku radikaalis on üks või mitu H- aatomit asendunud aminorühmaga (NH2). 8 2. Valkude ülesanded Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne: Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid
- toidu mehaaniline töötlus tükeldamine, peenestamine, segamine, - sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest, lihaskest ja väliskest, mis omakorda transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha süsivesikud monosahhariidideks nahkkatteks valgud aminohapeteks - Epiteel epithelium
Inimorganismi seisukohalt on olulised okso- ja Joon. 52 aminopuriinid. Aminopuriinid (joon. 52) adeniin (6 N -aminopuriin) ja guaniin (2-amino-6-oksopuriin) on N 6 1 7 9 P u riin nukleotiidide ehituskomponentideks. Adeniin kuu- 3 N N lub ka mõnede koensüümide (nt NAD) koostisse. H Oksopuriinide esindajad (joon. 52) on: kusihape NH2 O (2,6,8-trioksopuriin), ksantiin (2,6-dioksopuriin) ja
annaabi.ee 
