sisse langenud, ei oleks see ohustanud seesviibijaid). Ka mördiga sidestamata plokkidest seinad on teatud mõttes elastsemad - maavärina korral plokid lihtsalt korraks nihkuvad ja asetuvad tagasi esialgsetele kohtadele, samas kui sidestatud plokid murduksid lahti ning hoone vajaks seejärel taastamist. Sidestamata kiviseina tugevuse tagasid erilised paljutahulised kiviplokid (näiteks kuulus kaheteisttahuline kivi), mis ei lasknud tavalistel ehituskividel paigast nihkuda. Siit selgub, et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade ehitustehnika antud oludes üheks parimaks. Seda kinnitavad ka kroonikute väited, kes mainivad, et esimene maavärin, mis tabas Peruud peale hispaanlaste tulekut, hävitas kõik kristlikud kirikud, kuid täiesti terveks olid jäänud inkade ehitused. Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani.
ja lõuend. Kuid toodi veel ka traani, hülgerasva ja heeringatega, lattrauda, tina- ja hõbekange, vaseplaate, mitmesuguseid lauanõusid, vürtse, kuivatatud kala ja seesuguseid luksus- ja tarbeesemeid, mida Tallinna käsitöölised ei valmistanud. Eestimaa saadustest oli välja kaubana hea minek suitsutaredes pekstud rukkil, mida veeti eriti meelsasti Madalmaadesse, ent ka Lissaboni. Minekut oli ka köitel ja kanepiheidel, samuti ehituskividel ning Tallinna paest hauaplaatidel, etikutel, trepiastmetel ja põrandaplaatidel. Viidi ka vaha, mis osalt oli toodud Venemaalt, nagu ka lina ja karusnahad. 8 Kokkuvõte Keskaja linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kauplemine. Käsitööliste töökojas töötasid: meister, sell ja õpipoiss. Töökoda kuulus meistrile, sell omandas seal ametit ja õpipoiss tegi musti töid
Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti. Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks. Aatom on stabiilsem, kui tema valentskihil ei ole paardumata elektrone. Elu ehituskividel H, C, O ja N on valentskihil kõigil paardumata elektronid: H - 1; C - 4; O - 2 ja N - 3. Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena. Hoitud energia potentsiaali nimetatakse potentsiaalseks
annaabi.ee 
