● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, paraadkeskus, sammasportikus ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine
- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või
probleemi (Eestis veel tänini kasutatava ristmike ehitamise praktika kõrvalprodukt, nt Jüri ristmik Tallinna lähedal ja Pärnu ja Haapsalu suundade ristmik Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, Elva ristmik Tartu-Valga maanteel) • Enam ei defineerita tänavaruumi laiust vaid hoone paiknemise kaugust tee teljest: o Ehituspiir Æ vähim distants teest hooneni, kusjuures hoone võib paikneda vaba asetusega krundi ehituspiirist ümbritsetud tsoonis - ehitusalal o Ehitusjoon Æ tänava või tee ääres, millel peavad paiknema krundil paiknevate hoonete fassaadid • Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel • Modernistid kritiseerisid ajaloolist linna, kus prioriteediks olid produktsioon, kaubandus ja kommunikatsioon, uueks peamiseks linnaplaneerimist suunavaks elemendiks sai elamuehitus
annaabi.ee 
