tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad,
Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) tavaliselt ehitusalustena ei kasutata. 10.Tehisalused Kui looduslikud alused osutuvad nõrkadeks või kergesti kokkusurutavateks, tuleb neid tugevadad. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluste tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, termilist töötlemist ja vaivundamente. Pinnase tihendamiseks vundamendi talla all kasutatakse tampe (1..2t ja 3..4m kõrguselt). Väiksel töömahul pinnasesse koonilised puitvaiad (L 1,5..2m, vahed 0.8
EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi. Võib julgelt ehitada. Probleemid: vesi kivilõhedes Jämepurdpinnased- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes. Liivpinnased- olulise levikuga, ehitusalustena tavaliselt probleeme pole, probleemiks on vee juurdevool. Nõlvaprobleemid (kukuvad sisse). Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks: 1) Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb kolmeks:
annaabi.ee 
