Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õisatest Alaverest, Kehrast jmtst oli Pikva tagasihoidlikum ka maaalalt, v ähem jõukad tema omanikud, väiksem mõisa all eri aegadel loendatud talupoegade ja mõisateenijate arv. Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikus ära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seet õttu peaks olema põhjendatud ka viimase tähelepanelikum vaatlemine valdussuhete, omanikuloo, siin viljeldud tähtsamate majandusharude (suundade) l õikes. Veelkordselt t õstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi v äärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remontrestaureerimist ööd,
1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma sundlikvideeriti alles 1998.a.), millele väidetavalt anti üle sõjaväe kasutuses olevad tööstushooned (puidutöötlemine) aadressil Küti 17. 22.05.1990 Ühisettevõtte B&E ning NSVL relvajõudude vaheline väidetav (võltsitud
1962 ilmus TPI professor Heinrich Laulu raamat "Raudbetoon II", kus ta tõi esile Tallinna vesilennukite angaarid, kui ainulaadsed ehitusmälestised kogu maailmas, mis paraku aga seni on teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma sundlikvideeriti alles 1998.a.), millele väidetavalt anti üle sõjaväe kasutuses olevad tööstushooned (puidutöötlemine) aadressil Küti 17. 22.05.1990 Ühisettevõtte B&E ning NSVL relvajõudude vaheline väidetav (võltsitud?) tehing
Alles seejärel võib pöörata tähelepanu energiasäästule ja mugavustaseme parandamisele. Loomulikult võib renoveerimistööd teha nii, et üheaegselt tagatakse hoone ohutus, tervislikkus, energiasääst ja parem elukvaliteet. See on parim lahendus. Vanade hoonete juures on oluline tunda ja hinnata nende väärtusi, mis võivad olla näiteks: arhitektuurne väärtus (silmapaistva või muul moel olulise arhitektuurse lahendusega hoone); ehitusajalooline väärtus (hoone kaudu on võimalik teada saada vana aja ehitustraditsioone); isikuajalooline väärtus (hoone on mõne tuntud arhitekti loomingu hea näide); ansambliline väärtus (koos samalaadsete hoonetega moodustab väärtusliku koosluse e. linnaehituslik miljööväärtus). Hoone väärtuste ja tähenduse hindamiseks tuleb tunda ka ajaloolist konteksti. Selleks on hea kaasata renoveerimisprotsessi arhitektuuriajaloolane või restauraator.
annaabi.ee 
