pommitamist ja piiramist. 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu. Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud
sõnnikuhunnikule. Ta jäi terveks, kuid võeti vangi. Vangi langenud komandant andis lossi üle poolakatele. · Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas linnuse koos maadega 1624. aastal eravaldusesse marssal Jakob de la Gardiele. Sellest sai alguse Viljandi mõisa areng. Mõisakeskus kerkis keskaegsest linnast läände. · Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. 1701. aastal pöördusid Viljandi elanikud Laiusel viibiva Rootsi kuninga Karl XII poole linnaõiguse saamise asjus. Kuningas palus oodata paremaid aega. Pärast Põhjasõda jäi linn venelaste kätte ja Viljandile saabus rahulikum periood. Viljandi oli oma tähtsuse kindlusena aga lõplikult kaotanud. · Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega
ee/wp-content/uploads/2016/01/klaasvaheseinad- 05.jpg Foto. Klaasi kasutamine rõdupiirdena Allikas: https://aluwin.ee/wp- content/uploads/2016/01/roduklaasid-01.jpg 20 KOKKUVÕTE Uurimusest nähtub, et kuna klaas kui materjal on nähtava valguse suhtes läbipaistev ning nähtav valgus on kvaliteetseks elutegevuseks inimesele vajalik, siis klaasi kasutamine ehitumaterjalina on väga laialdaselt kasutusel. Klaasi ehitusmaailmas rakendatakse väga erinevates ehituslikes elementides, nii hoone välis- kui sisekeskkonnas. Näiteks kasutatakse klaasi laialdaselt avatäidetes nagu aknad, uksed ja klaasfassaadid, kuid ka siseruumides nt dusinurkades, trepi klaaspiiretena, lükandkappide paneelidena ning ka nt valgussahtidena vaheseintes. Peamiselt aga akendes. Praktiliselt igal hoonel, kus siseruumides toimub elutegevus, on aknad, mis on üldiselt läbipaistvad
annaabi.ee 
