1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
Essee ehitismälestiste kohta. Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate
Uue Põltsamaa mõis KOOSTAJAD: KADI TIIVAS JA MAARJA MAAT 8.B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus
I Vali mõis ning seejärel tee taustauuringud Eesti mõisaportaali http://www.mois.ee/ kaudu, vastates valitud paika puudutavatele küsimusele: 1. Eesti k.-Järve mõisat ; Saksa k -Türpsal 2. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Kohtla valla territooriumile. 3. Järve mõisa liik on ehitismälestis. 16. sajandi algul ehitati mõis välja vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 4. Järve maisat on esmamainitud 1497. aastal. 5. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Dehn. 6. Teises maailmasõjas põlenud hoone varemetest puhastati 1960tel aastatel keskaegse linnuse osa välja. Tollal alustatud linnuse restaureerimistööd, mis olid jõudnud katuse ehitamiseni, jäid 1970tel aastatel pooleli
eriti aga oma algset konstruktsiooni. Säilinud on isegi korrustevahelised trepid, nende käsipuud puuduvad. Olemasoleval kujul on veskikere koos sisemusega suhteliselt korras, kuid arvestatav on selle hävimine. 3.Arhitektuuri ajalooline hinnang Arvestades veski konstruktsioonide ja seadmete säilivust, tehnilist seisukorda ja eriti oskusliku puidutöötlemise taset on Tudulinna tuuleveski väärtuslik ehitismälestis. Rohkem kui sada aastat vana ehitis on ilmekas näide 19. sajandi puitarhitektuurist Ida- Virumaa regioonis ja väärib sellisena tõsist tähelepanu.
usupühade ajal, ja vaatemängude arv kasvas pidevalt. Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid.
Teadmised: Inglise keelne, pehmete kaantega raamat, tegemist on õpikuga 4. Maja Jaani tn 8 Metaandmed: Mälestise nimi: Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-‐19.saj. Aadress: Jaani tn 8, Tartu linn Mälestise registri number: 6920 Registreeritud: 16.09.1997 Katastrikood: 79507:009:0004 Liigitus: ehitismälestis Märksõnad: Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Kohtuhoone, Ehitusperioodid, 1711-‐1840, 1841-‐1917. Informatsioon: Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu-‐ ja
Viimast hakati ta pealinna Konstantinopoli kreekakeelse nime järgi kutsuma Bütsantsiks (oli Rooma riigist kõige arenenum ala; muutus kreeka traditsioonide säilitajaks ja eestvedajaks; oli ainus osa Rooma impeeriumist, mis jäi puutumatuks barbarite vallutusretkedest). 33 Oma 1000 aastase ajaloo jooksul elas Bütsantsi kultuur üle tõuse ja mõõnasid. Kunsti õitseaeg oli 6. saj. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitismälestis Hagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Tervel kirikul oli kindel tähendus: kuppel kujutab taevast, eeskoda kogudust, altar trooni ja küünlad tähti. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi
annaabi.ee 
