Homerose eeposed, sest need kaks eepost on olulised ajaloo allikad, sai teadmisi jumalate kohta, eluolu kohta jne Olümpiamängud- kreeklased hakkasid sellest alates oma aega arvama, see on aluseks tänini säilinu traditsioonile ja olümpiamängud olid tollel ajal nii suurejooneline sündmus, et mängude ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu Arhitektuur- püstitati väga palju templeid, mida raske ehitatid, siit said aluse kolm samba tüüpi- Korithos, Joonia ja Dooria 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks zanri- tragöödia ja komöödia 2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane
kujutistea. Selle kasutus peegeldab Hellenistliku kultuuri mõjusid Roomale. Teater oli jagatud lavaks ning auditooriumi pooleks. Auditorium oli ala kuhu kogunes publik ning selle kese oli õõnestatud kas mäkke või nõlvakusse ning radiaan istmed vajasid tugiseinu. Muidugi ei ehitatud teatreid alati mägedele või nõlvakutele, kuid nende olemasolul mindi kergemat vastupanu teed. Siiski linnades ei kasutatud mingit maa poolset abi, kõik ehitatid otsast lõpuni inimese poolt. Auditoorium oli katuseta, kui siiski oli võimalik tõmmata peakate vihma või päikesevalguse eest publikule peakohale. Osad Rooma teatrid ehitati ka puust, kuid neid ainult põgusaks otsatarbeks, kuna need lõhuti pärast festivali laiali. Neid ehitisi püstitati kuni 55 a eKr kuni valmis Pompei teater millele oli lisatud ka tempel, et mitte rikkuda seadusi. Rooma teater haldas mitmeid erinevaid tüüpi etendusi
" Köögiviljaaias kasvatati kaalikat, ube, herneid, lääts. Puuviljaaedu keskaegses Eestis ei leidunud, kuid üksikuid võis esineda. Taani hindamisraamatus on üks küla nimega "Aunapo", mis võib viidata metsaõunapuudele. 16. sajandil kasvatati Liivimaal õuna-, pirni, kirsi- ja ploomipuid. Kalapüük- Kalaveed olid jagatud külade ja saraskondade (kogukond, mis kasutab ühist valdust nagu mets, järv, tiik) vahel. Mererannikul käidi hooajapüügil, selleks olid randa ehitatid ajutised peavarjud. Üks hooajaline püügikoht asus Kalamaja piirkonnas. Pärast vallutust maahärrad hakkasid kalapüüki pidama oma eesõiguseks. Läänistatud alal oli kalapüügiõgus ainult lääni valdajal, talupojad said kalapüüda seal vaid lisakoormiste eest. Kalapüügivahenditena kasutasid talupojad kalatõkkeid ja püüniseid (ristküliku kujuline puur), nootasid (silindri kujuline puur) ja vitsmõrdu (piklik ovaalne puur, mis koosneb mitmetest rõngadest)