sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks oli Karnaki tempel, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks, templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju. Näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid, samas kui Mesopotaamias tohtisid templites käia kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid, aga Mesopotaamlased astmiktempleid ehk tsikuraate.
temperatuuriga kohtades. Teadagi, et Egiptuses ja Mesopotaamias on temepatuurid väga sobilikud selliseks tööks. Jumalate osas on riikidel suhteliselt palju sarnasusi. Ausati jumalaid meeletult ning toimus mitme jumala kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade.
säilitada lahkunu hingele meelepärane elukeskkond. Etruskid leidsid, et elus on nii naudinguid ja rõõme, kui ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek tuleb kujundada aga elule võimalikult sarnasena. (Kangilaski 2003: 74) Janson(1995: 167) pakub välja ka erinevaid teooriaid, mis võisid olla just sellise hauakujunduse põhjuseks. Tema ideede lähtekohaks on mõte, et vastupidiselt egiptuse uskumustele arvasid etruskid, et lisaks kehale säilib hauakambris ka surnute hing. Egpitlaste uskumuste järgi aga oli hing vabalt ringiliikuv. Janson pakub välja, et võibolla oligi eluliste rõõmude hauamaalidel kujutamise põhjuseks hirm, et hinged tulevad elavaid kummitama. Rõõmsa ja lõbusa keskkonna loomisega püüti saavutada seda, et hinged jääksidki surnutelinna aladele ega tuleks elavate elusid segama. (Janson 1995: 167) Vaga(1999: 105) on välja toonud, et eriti tänuväärseks uurimisallikaks muudab etruski maalikunsti tõsiasi, et tihtipeale
annaabi.ee 
