raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma. Maine elu on egiptlastele vaid ajutine ja tähendab ettevamistust igavikuks. Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest
Kuid Mesopotaamias oli väga palju savi ja pilliroogu, mida rohkesti kasutati. Palju muid materjale tuli hankida teistest maadest, mis pani mesopotaamlasi välisriikidega suhtlema. Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes nomarhidest, preestritest ja kõrgematest väepealikutest, samuti kuulusid ametnike hulka kirjutajad.
Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade või vaiguste kõrkjatega (olenevalt rikkusest-seisusest). Laipade säilitamise hinnad vaheldusid jõukuse järgi. Balsameerijad valetasid sageli surnute omastele lubasid kasutada mitmesuguseid kalleid õlisid, salve, ehk kõik oli vaid üks ja seesama seesamiõli. Ainult suursuguste inimeste kehad prepareeriti kõrge kunstiga. Vaestel, aga lasti lihtsalt kuivada, ja kui need 30.päeval võeti lahusest välja, anti need omastele tagasi. Usk Egiplastel oli palju jumalaid, kuid tähtsaim neist oli Amon. Amon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitas liikumist ning kaost. Alates 11. dünastiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ekhnatoni reformis Atoniga. Kui Ekhnaton võimule sai, kehtestas ta esimest korda Egiptuse ajaloos monoteismi. Ainsaks
annaabi.ee 
