õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Kuid kohustused ja õigused jäävad pelgaks abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile. Üldistatult õigussuhte struktuurielemendid: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks ja eraõiguseks, kusjuures subjektide seisund nendes erineb kardinaalselt. Avalikus õiguses on alati mitte egaalne suhe kus üks pool võib põhimõttelislt alati muuta õigusnormi, mille alusel vastav suhe toimib ja panna seega teise poole normatiivsesse sõltuvusse endast. Õigussuhte struktuurielemendid: Avalikus õiguses: subjektid, juriidiline kohustus, objekt Eraõiguses: subjektid, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, objektid. 36. Õigussuhte subjektideks on füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsilised isikud: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased
22. ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks üldisemat õigussuhte sisu elementi- nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne õigus. Elementideks on juriidiline kohustus , subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt ea ja avalikuks õiguseks, kusjures subjektide seisund erineb kardinaalselt era ja avalikus õigussuhtes. Avalik õiguslikus suhtes ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud e see pole egaalne suhe, üks pool nt riik võib alati muuta õigusnormi, mille alusel vastav suhe toimib. Avalikõiguslikus suhtes on alati yhel poolel võimuvolitused normatiivseks tegevuseks, mille abil saab olustikku reguleerida ka enda kasuks. Õigussuhte struktuuri elemendid: Avalikõiguses- subjektid, juriidiline kohustus, objekt Eraõiguses- subjektid, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, objekt Õigussuhte subjektid: Füüsilised isikud- kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaallased.
ning nad ei oleks suunatud vastavale objektile. Seega on üldistatult õigussuhte struktuuri elementideks: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks- ja eraõiguseks, kusjuures subjektide seisund avalik-õiguslikus õigussuhtes erineb kardinaalselt subjekti seisundist eraõiguslikus õigussuhtes. Esimeses ei ole kunagi pooled võrdõiguslikud ehk see pole egaalne suhe. Üks pool (nt riik) võib alati muuta õigusnormi, mille alusel vastav suhe toimib. Seega võib panna teise poole (nt ettevõtja) normatiivsesse sõltuvusse, milline võimalus samaga vastata teisel poolel puudub. Avalik-õiguslikus suhtes on alati ühel poolel võimuvolitused normatiivseks tegevuseks, mille abil ta saab olustikku reguleerida ka enda kasuks. P.2. Õigussuhte struktuuri elemendid on: AVALIKUS ÕIGUSES: ERAÕIGUSES:
annaabi.ee 
