kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks
Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Magmakivimid ehk tardkivimid - tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja
o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69. Batoliit, stokk, lakkoliit, lopoliit, nekk, daik, sill nende intrusioonide olemus. 16 · Batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega
annaabi.ee 
