3. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Sümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad seljaajus. Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades. Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist. Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit: preganglionaarne neuron (viib impulsse kesknärvisüsteemist välja) ja postganglionaarne neuron, millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi. joonis 557 virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 LIHASED 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid.
neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks. Selline NS ehitus tagab NS-i paindlikkuse, plastilisuse, suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine ning eelkõige selle mikroelektroodide kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka agressiivsus, hirm, nauding, rahuldus jne ruumilise asukoha ajus.
Aktsioonipotentsiaal ei jää tekkekohale püsima, vaid levib lainena piki närvi(lihas)raku membraani, kusjuures aktsioonipotentsiaali amplituud selle käigus ei vähene. Aktsioonipotentsiaal võib tekkekohast levida põhimõtteliselt mõlemas suunas. Organismi kui terviku tingimustes liiguvad aktsioonipotentsiaalid närvikiududes siiski ühes kindlas suunas: * aferentsetes närvides perifeeriast tsentrisse * eferentsetes närvides tsentrist perifeeriasse. Absoluutse refraktaarsuse faas on periood, millal kiu erutuvus on langenud nullini, ta ei ole võimeline reageerima sel ajal saabuvatele uutele ärritustele. Suhtelise refraktaarsuse faasis toimub erutuvuse taastumine, kuigi mitte täielik. Supernormaalse ja subnormaalse erutuvuse faasis on kiu erutuvus lähtetasemega võrreldes vastavalt kõrgem ja madalam.