Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektorganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. KALAD - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele. Neil on olemas
) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. 39 Sensoorne on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne
kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. Sensoorne on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne . Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu