Eeltoodut selgitab alljärgnev arvuline näide. Joonisel 3.22 on esitatud pinnase 0 40 80 120 2m k1 = 4 mm/s Ühtlane pinnas Kihiline pinnas 2m k2 = 2 mm/s 2m k3 = 1 mm/s Tõusev vool Seisev vesi Langev vool Joonis 3.22 Näites toodud efektiivpinge epüürid ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud efektiivpinged seisva vee korral ja voolamise korral ühtlases pinnases
Joonestades 1.8.3 Pinnaste liigitus orgaanilise aine sisalduse alusel Pinnased punktides pingete suurenemisest tingitud maapinna vajumit. Sellisel pingeringid ja tõmmates neile puutuja, leitakse ccu ja cu. Mõõdetud poorivee sisaldavad sageli orgaanilisi aineid huumuse, mikroorganismide, taimsete või juhul maapinna vajumine ei muuda koormuse jaotust, kontaktpinget surve abil saab arvutada efektiivpinged 3'=3-u ja 1'=1-u ja nende abil loomsete osakeste laguproduktide näol. Orgaanilise aine sisaldus halvendab vundamendi talla ja pinnase vahel. Maapinna vajumine ei ole koormatud leida c' ja ' . CU teim nõuab vähem aega kui CD teim ja leiab seetõttu alati pinnase omadusi ja tuleb seepärast alati määrata ning pinnase pinna all ühtlane. Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja vajum tunduvalt rohkem kasutamist
1' siis 1 A u pingerada kulgeb mööda joont AB. Juhul kui pärast isotroopse surve = arc tan Ka rakendamist vee väljumine proovikehast tõkestatakse ja vertikaalsurve suurendamine toimub dreenimata tingimustes, tekib poorivees surve O 3' 3 3 u. Efektiivpinged vähenevad pooriveesurve võrra ja pingerada 1 (efektiivpingetres) kulgeb punktist A punkti C. Kui seejärel lasta Joonis 3 Pingerada 1 - 3 teljestikus proovikehast vesi väljavoolata siis poorrõhk aja jooksul hajub, efektiivpinged muutuvad võrdseks kogupingetega ning pingerada kulgeb punktist C punkti B.
2 m k 2 = 2 m m /s 2 m k 3 = 1 m m /s T õ u se v vo o l S e is e v v e s i L a n g e v vo o l J o o n i s 3 . 2 2 N ä i t e s t o o d u d e f e k ti i v p i n g e e p ü ü r i d on esitatud pinnase ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud
Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus. Kui selliseid osi on alla 1%, siis pinnases külmakerkeid enamasti ei esine. Joonisel 3.13 on esitatud näitena Casagrande pinnase külmakerke ohtlikkuse hindamise kriteerium. 9 lk 39, loeng 1 10. Kogupinged, efektiivpinged, neutraalpinged pinnases. Vee voolamise mõju pingetele. loeng1 lk 42 K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendadaühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga.
annaabi.ee 
