B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid: q’- pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. 21. ÕPPEJÕU POOLT ETTEANTUD VALEMITE SELGITAMINE (KANDEVÕIME JA VAJUMID). 22. KUIDAS MÕJUTAB PINNASE SISEHÕÕRDENURK VUNDAMENDI KANDEVÕIMET? 23. TALLA KUJU ARVESTAVAD TEGURID VUNDAMENDI KANDEVÕIME ARVUTAMISEL. 24. EKSTSENTRILISELT KOORMATUD VUNDAMENT, ÜLDISED PÕHIMÕTTED.
normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3
B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ϕ′d – efektiivsisehõõrdenurk; c′d – efektiivnidusus; cud – dreenimata nihketugevus; q′ – pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q′ = d γ′ . c) Pinnase kandevõimetegurid: ( N q = eπ tan ϕ ′ tan 2 45 + ϕ ′ 2 ) N c = (N q − 1)cot ϕ ′ Nγ = 2(N q − 1)tan ϕ ′ d) Talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul B′ sc = 1 + 0,2 ,
B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; q´ - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. c) pinnase kandevõimetegurid: Nq = e tan´ tan2 (450 + ´/ 2); Ny = 2 (Nq - 1)tan ´; Nc = (Nq - 1)cot ´. d) talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul sc = 1 + 0,2B´/ L´; dreenitud tingimuste puhul sy = 1 - 0,3B´/ L´; sq = 1 + B´sin ´/ L´; sc = sqNq-1 / Nq-1.
annaabi.ee 
