Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping. Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks 5. I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38 Põhjused: · Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak) · Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring) · Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel · Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant
Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised, edu korral oleks Saksamaa jäänud 2 tule vahele. 3. MRP 23. august 1939.a MRP oli mõlemale poolele kasulik, sest: 1) saadi uusi alasid 2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist 3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel 5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa "päästjat" fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks. Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga? Müncheni sobing MRP Avalik konverents Salapakt Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA GER, RUS Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti
Saksa õigusega külad pigem assimileerusid slaavlastega , saksa privileegid kaot ajapikku. 70ndatel aasttael Robert Brenner osutas et rahvastikukriitikad ei pea paika. Wallensteini World system Theory Model. Lääne turgude nõudluse teooria, lääne euroopas hakkasid kasvama suured linnad, tagamaa ei suuda enam linna toiduainetega varustada, tagamaad on linna vilja importivad keskused, linna inimesed tegelesid üha enam kaubanduse ja muuga. Import tuli Ida-euroopast. Kui lääne eeuroopa suur maj huvi hakkas viljanõudma ida euroopast siis mõisnikud said aru et väga tulus on mõisamajandites teravilja toota ja teenida lääne euroopa turgudelt. Mõisamajandid on selgelt kerkinud enne kui l-euroopa suur nõudlus algas. Mõismajandus 14-15, lääneeuroopa suur viljanõudlus lõppes 17 saj II pool kui baltikumis ja ida euroopas mõisu laiendati ja üha enam uusi rajati. Pärisorjus Läänemere ruumis Poola( poddanstwo). Poola tuumikala. Poola oli suurriik 17 sajandiks
annaabi.ee 
