III Etaandiool Omadused: · kõrge keemis temperatuur 198c · lahustub hästi vees · madala külmumis temperatuuriga · mürgine · magusa maitsega Kasutatakse · antifriiside (antimootorite jahutusvedelikude) koostises · tenika valdkonnas IV Glütserool Omadused: · siirupi taoline · värvitu · magusa maitsega · tule ohtlik · ei ole mürgine · seguneb hästi veega · looduslik ühend Kasutatakse · kosmeetikapreparaatides Eetriteks nim aineid üldvalemitega R-O-R. Hapniku aatomitega seotud C-rühmad võivad ka olla erinevad, R-O-R' Tunnuseks on järelliide eeter Füüsikalised om: · lenduvad · lahustuvad vees ei anna H-sidemeid · hea lahusti paljudele org. Ainetele · kas. Tööstuses ja laboratooriumis Keemilised om. · Keemiliselt püsivad, kuigi side C ja O vahel on polaarone, seda on raske lõhkuda Nt:
erinevalt teistest alkoholidest võib metanoolimürgituse saada ka tema aurude sissehingamisel. Alkohol on hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkoholist pärinev happeanioon on alkoksiidioon. Alkoholid on väga nõrgad happed. Enamik happeid on alkoholidest tugevamad ja alkoholid dissotsieeruvad vees niivõrd vähe, et tavalised indikaatorid ei näita alkoholi lahuse happelisust. Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite kasutamise tööstuses ja laboratooriumis.
Tsetüülalkoholi kasutatakse mõnede sünteetiliste pesemisvahendite tootmisel ja farmaatsias salvide valmistamisel. Tserüülalkoholi ja müritsüülalkoholi esineb estrina meevahas. Allüülalkoholi kasutatakse mitmete sünteeside puhul. Paljusid teisi alkohole kasutatakse nii parfümeeriatööstuses kui ka mingite ainete sünteesimistel. Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks. Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga. Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused. Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R O . Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse. Sümmeetrilised eetrid moodustuvad alkoholide kuumutamisel väävelhappega (ka fosforhappega, tsinkkloriidiga)
1) Tootmise käigus satub ümbritsevasse keskkonda hulga fenoole, osa neist heitvetega, teine osa eraldub aga looduslike sademete toimel. 2) Fenoolid on tugevad närvimürgid ja kahjustavad eriti kesknärvisüsteemi. Organismi imenduvad nad ka läbi naha ning suures kontsentratsioonis on nad lausa söövitavad. Vanasti kasutatati fenooli vesilahust (karbolhapet) meditsiinis desinfitseeriva lahusena, tänapäeval on aga kasutusel ohutumad lahused. Eetrid Eetriteks nim. ühendeid, milles kaks süsivesinikurühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. 1) Eetrite üldvalem ja üldomadused. 2) Iseloomustada kõige tuntumat eetrit. 1) Skemaatiliselt (R-süsivesinikrühm) on eetrite üldvalem R O R. CH3 CH2 - O - CH2 CH3 dietüüleeter. Enamik eetreid on keem. püsivad. Hapnikuga seotud süsiniku juures oksüdeeruvad kergesti, tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad ained. Neid kasut.
annaabi.ee 
