äri mõiste taga asetsevad, ei ole seda kunagi. Olukorra parandamiseks saab riik võtta kasutusele mitmeid meetmeid, kuid riik ei tohi ka liialt sekkuda. Ärimeeste distsiplineerimiseks on kehtestatud mitmed seadused, mida tuleb äritegevuses järgida ja mis väldib omavoli ebaeetilist käitumist. Oluline roll on ka meedial, kelle ülesandeks on üldust reegleid ja tavasid (eetikat) rikkuvatest ettevõtjatest informeerida ning seegi sunnib äri eetilisemaks kujundama. Äri ja eetika võivad olla nii sünonüümideks kui ka antonüümideks kõik on ainult ettevõtjate suhtumise küsimus. Mida pikaajalisemad ja hinnatumad on majanduses traditsioonid, seda eetilisem (üldjuhul) ka äri on. Samas on kõige tähtsamaks faktoriks inimene kui leidub kergem tee, siis tihti see ka valitakse. Kui ühiskond tervikuna hakkab eetilist äri väärtustama, siis on ka lootust, et olukord paraneb, kuid niikaua
Kui nii, siis kuidas saab hea elu jaoks olla üks õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk. Seren Ciukegaard rakendab eksistentsiaalset lähenemist, mis eristab isikut ühiskonnast. Selle lähenemise sisuks on see, et iga inimene on ainulaadne ja ise vastutab ise. Tema valik mitmest valikust on see, mida ta vajab, ja seepärast tema jaoks õige valik. Kukegaard jagab elu esteetiliseks ja eetilisemaks. Esteetiline elu, tema arvates, on elu rõõm ja saab seda igapäevaselt. See on muretu elu, mille eesmärk on õnne saada emotsioonide kaudu. Miks heledad? Inimene, kes viib esteetilise eluviisini, on ühiskonnas kõigile teistega samaväärne, teiste inimeste probleeme praktiliselt ei häirib. Oma murede prioriteediks elus on alati iseenesest. Eetiline elu erineb esteetilistest. Sellist elu juhtiv inimene on väga mõistlik. Ta hindab oma lähedasi, mõtleb edasi ja plaanib oma tegevust
üldinimlikena nii kinnistunud, et ka mittekristlased peavad neid loomulikuks järgida. Olgu nendeks siis ausus või halastus, ligimesearmastus või endast nõrgemate toetamine. Kõik need väärtused säilivad ning antakse edasi ühiskonna sidususe ja eeskuju kaudu. (Vabariigi President konverentsil "Kristlikud väärtused Eesti poliitikas" 11. novembril 2005 Lillepaviljonis). 6. Kas nende järgimine muudab ühiskonna eetilisemaks? Selgitage oma seisukohta näite kaudu. (1 p) Kindlasti muudab, aga hinnatakse seisukoha ja näite sobivust.
annaabi.ee 
