saatusele. Sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Õnnelik on see, kes on võimeline õigesti arutlema, õnnelik on see, kes on rahul olemasolevaga, milline see ka poleks ja ei nurise oma saatuse üle, õnnelik on see, keda mõistus õpetab leppima iga olukorraga, mis ka ette ei tuleks. (Seneca) Noorstoikluse 2. Periood Musonius Rufus ja Epiktetos Eelmise pisut nooremaks kaasaegseks oli Roomas populaarne Musonius Rufus, kelle filosoofia oli veelgi eetilisema kallakuga: tema arvates ongi kogu filosoofia otstarve inimese juhtimine kõlbelisele, st vooruslikule elule, mis samastub õnnelikkusega. Üks tema andunumaid kuulajaid oli Hierapolisest pärit kreeka ori Epiktetos (u 50- 120), kellest kujuneb stoikluse noorema perioodi keskmise põlvkonna suurimaid esindajaid. Epiktetose tähelepanu keskmes seisab, nagu paljudel stoikutel, eetiline probleem: inimene peab püüdma kasvatada vaimset vabadust. Epiktetos õpetas kõigi
võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui populaarkultuur. Võiks öelda, et populaarkultuur ongi saanud enamuse oma sisust väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema alatooniga, sest on seadnud eesmärgiks rahvuse traditsioonide ja väärtuste hoidmise ja propageerimise. Populaarkultuur sisaldab endas pidevat tarbimist (Ta rõhub kiirele tarbimisele, naudingule, rahale jne.) ja uusi vahetuvaid elemente või trende, see meeldib paljudele erineva staatusega inimestele ning on ühtlaselt kõigi hulgas populaarne, samas kui rahvakultuur propageerib stabiilsemaid väärtusi, traditsioone ning ei levi niivõrd ühtlaselt kõigi hulgas, omades eraldi tarbijaskonda
peab olema! Võivad asendada teatud juhtudel alauurimisküsimusi. • Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest! • Hüpoteesid tulenevad teooriast või varasematest uuringutest ja selle seose näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik – Iga hüpoteeside juurde vastav selgitav lõik, kuidas see teooriast/varasematest uuringutest tuletati. • Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu. Optimaalne arv mitte üle 6-7. Hea hüpoteesi kriteeriumid • Empiiriliselt uuritav • Nt. Eetilisema poliitilise kultuuriga ühiskonnad on demokraatlikumad (pole uuritav!) • Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum • Nt. tudengite hinnete ja pidutsemise vaheline seos peaks olema laiendatav kõigile Eesti tudengitele • Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida • nt. seos demokraatia ja metsade rohkuse vahel absurdne; • Sõnastatud hüpoteesile kohaselt: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda