- “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglik päritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 7. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. Paljud “praktilised” filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et “õigluse” ja “vabaduse” jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik. Filosoofia aineks pole enamasti kogemusematerjal, vaid selle nägemise viisid, need püsivad või poolpüsivad kategooriad, mille abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. Mõned neist on niisama vanad nagu inimlik kogemus, teised on kaduvamad. Kaduvamate puhul omandavad filosoofi probleemid dünaamilisema, ajalikuma ilme
46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil ? KAnti kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv - Käsk teha tegusid, mis on vajalikud iseeneset, ilma teistele eesmärkidele viitamata. Vastandub hüptoteetilistele imperatiividele, mis käsivad tegusid mitte nende eneste, vaid mingi muu hüve pärast. Hüpoteetiline imperatiiv käsk, mis näeb ette teatud tegusid selle pärast, et nad aitavad saavutada mingit teist eesm ärki, mida soovitakse. Eetikud, kes peavad moraalikohustusi sõltuvaiks tagajärgedest, vaatlevad moraaliprintsiipe hüpoteetiliste imperatiividena. ·Kategooriline imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks). ·Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. Ei ole öeldud, mis on moraalne tegutsemine.
näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I.Kanti (1724-1804) ,,Üldine looduslugu ja taeva teooria" mõjutas tugevasti kivinenud looduskäsitlust.