· Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine
kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-
piiri"). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga. EETIKA SUUNDI: 1 Teoreetiline eetika. Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika,
annaabi.ee 
