seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese, kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi raamatut. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt
kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Oleks pidand lahkuma riigist võibolla ja ka jätma maha perekonna. 1.2 Sokratese filosoofia ja tarkus Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Kurjuse põhjustab tema arvates tematus. Sokrates ei võtnud õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, siis saame tema mõtetest aimu tema õpilase Platoni teoste vahendusel. Nende usaldusväärsus võib küll kahelda ja vaielda nende üle, kuid Sokrates uskus, et keegi ei
Nendest kirjutamine on õigustatud siis, kui need seigad võivad põhjustada probleeme avalikus elus(peaministri enesetapukatse). 4. Lisaks on omad spetsiifilised eetikaprobleemid mõnes kindlad valdkonnas: kuriteo- ja õnnetusuudistes ning majandusuudistes. Keerukad ja vastuolulised olukorrad. Võib juhtuda, et uudisväärtused või muud uudise valimise objektiivsed kriteeriumid ning eetika lähevad vastuollu. Keerukad olukorrad, kus on raske leida eetikaprobleemidele kõiki rahuldavat lahendust. Peab hoolikalt kaaluma, milliseid fakte või mil moel avaldada. 1. Tuleb uurida,kas mingi fakti avalikkuse ette toomine teenib avalikkuse huve või fakti allika erahuve. Õigustatud on ainult avalikkuse huve teenivad paljastused. 2. Peab säilitama keerukas konfliktis tasakaalu ja objektiivsuse. Mingi osa infot jääb ikka kandma tema subjektiivseid eelistusi. Peab mõtlema, kelle huve ta ikkagi kaitsev ja kelle arvel