surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 11. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 12. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut pigem eemalolev. Kausaaleetikas on N mõttekäik. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Hea ja kurja suhtes on N neutraalne. Vooruslike tegude
seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut on pigem eemalolev. Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Ükski tegu ei jää tasumata
seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut on pigem eemalolev. Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Ükski tegu ei jää tasumata
annaabi.ee 
