elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis otseselt lugudes ei kajastu(ajakirjaniku käitumisreeglid). Teisalt erinevad eetikareeglid nende poolt kaetava ala laiuse poolest. Osa reegleid kehtivad tekstides, osa töötab kitsamates valdkondades. Suur osa reeglitest on olulised
– Üksikud võivad saada kannatada; see on vajalik hind suurema hüve tarvis. 8 7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil. Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta. 8. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Sotsiaalne vastutus. Moraalne vastutus on kirjas eetikakoodeksites. Ajakirjanik vastutab oma loo eest kogu ühiskonna ees. Ajakirjandusväljaanne aga selle eest, et ei ilmuks väär ja ebamoraalne lugu. Sotsiaalne vastutus puudutab kõiki ärieetika valdkondi: oma töötajate, nende töö- ja elutingimuste eest hoolitsemine nii kodu- kui ka välismaal, vastutustundlikkus investeeringute tegemisel ja tootmise planeerimisel, kogukonna vajaduste arvesse võtmine ja koostöö, tahe säästa keskkonda ning edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu
organisatsioonis on petturluse juhtumid. Ärieetika selgitab, kuidas inimesed lahendavad tööl vastukäivate huvi- dega konflikte. Ärieetikat saab määratleda kui äritegevuse analüüsi, milles pööratakse erilist tähelepanu kõlbelisele adekvaatsusele. Praktilisemat laadi määratluse järgi on ärieetika otsustamisalternatiivide kõrvutamine eetiliste kriteeriumite alusel. Eetika printsiibid esitatakse üha sagedamini eetikakoodeksites, milles keskendutakse organisatsiooni normidele või väärtustele, mille järgimist peetakse loomulikuks. Eetikakoodeksite sisu informeerib ja mõjutab organisatsiooni liikmeid ning seejuures annab ka ümbritsevasse keskkonda teavet organisatsiooni liikmete käitumisstandarditest. Indiviidi väärtused aitavad selgitada, kuidas petturlust ennetada. Petturluseks on vaja kolme teguri olemasolu: väliste asjaolude survet, mis sunnib petma; võimalust petta ja mõnda aega seda varjata; võimet
annaabi.ee 
