sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul' Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused: Geneetiline (sarnasus on seletatav ühise päritoluga). Tüpoloogiline (sarnasus pole materiaalne, nt ühine sõnavara, vaid ilmneb grammatilistes
ka suunurkade asendil). Kõrguse järgi jagame vokaalid madalateks: ä, a, keskkõrgeteks: e, ö, o ja kõrgeteks: i, ü, õ, u. (Vahemärkus: keelte puhul, kus vokaale iseloomustab 4 või 5 kõrgusastet, need nimetused täpsustuvad vt allpool). Suuna järgi eristuvad eesvokaalid (järjekorras alt üles): ä, e, ö, i, ü ja tagavokaalid: a, o, õ, u. (Vt ka skeem 6.) Eesti vokaalisüsteem kokkuvõtlikult (huulvokaalid rasvases kirjas): 5 eesvokaali: i, ü 4 tagavokaali: õ, u e, ö o ä a (Kehtib tüvisõnade pearõhusilpides esisilbist kaugemal on nüüdiseesti omasõnavaras ainult i, e, a, u.) 3.1.2. Vokaalimoodustuse universaalsus Samasugusel põhimõttel eristavad vokaale kõik keeled. i i ü õ u u
ehk IPA (1888). Assotsiatsiooni loomisel olid kesksed isikud Passy, Jespersen ja Jones. IPAs peab olema iga hääliku tarvis eraldi märk või täht. Kasutab ladina tähestikku ja ka muid tähti. Keele osa Eeskeel Keskkeel Tagakeel Kõrgeim Predorsaal Mediodorsaal Postdorsaal koht Suulae Kõva suulagi Kõva suulagi Pehme suulagi osa Eesvokaali hääldamisel liigub eeskeel kõva suulae suunas: i, e, Ɛ ja a. Tagavokaali hääldamisel liigub tagakeel pehme suulae suunas: u, o, ɑ, ɒ, ɔ, ɯ, ɤ, Ʌ. Keskvokaali hääldamisel liigub keskkeel kõva suulae suunas. Ə on neutraalne häälik, mille puhul keel ei liigu. Nelinurgas suund üles-alla. Keeleselja tõusuastmeid on eesti keele 3: madal, keskmadal ja keskkõrge. Nelinurgas suund küljelt küljele
annaabi.ee 
