Mõõdetavate eesmärkide eelistamine, näiteks kvaliteedi nimel 12. Millised on juhi võimubaasid? Seaduslik võim Tasuvõim Sunnivõim Info võim Ametliku võimuga võim referentvõim 13.Kui peaksid sõnastama 5 reeglit muudatuste läbiviimiseks organisatsioonis, siis millised need oleksid? 1. Teadvustamine vajaduste järele ja visiooni loomine 2. Muutmisvajaduste möödapäästmatuse teadvustamine 3. Töötajate kaasamine ja koolitamine 4. Muudatuste kinnistamine organisatsiooni kultuuri 5. Eesvedamine 14. Miks tuleb tähelepanu pöörata juhi välisgrupile? Välisgrupile tuleb tähelepanu pöörata need võivad olla uued töötajad, kellel on alguses mugavam toimida formaalse rolli raamides või töötajad, kellel puudub organisatsioonile pühendumine. Et suhteid muuta, peaks liider suhtuma neisse hästi, peaks neid kaasama otsustusprotsessidesse, delegeerima ülesandeid ja laiendama rollipiire. Töötajad aga peaksid
pikkade tööpäevade asemel tulemusi ning töötajad tegutsevad koos eestvedajaga, mitte tema jaoks. Nii on eesvedaja üks meeskonna liikmetest.*10 Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui juhid keskenduvad rohkem tööülesannetele ning nende täitmisele, siis eestvedajad asetavad rõhu inimestele, peaasjalikult nende ins- pireerimisele ning motiveerimisele. Kuid nagu rõhutab P. Kotter, ei ole eesvedamine midagi müstilist ega ka jäigalt seotud isiku karismaga, nagu tihti väidetakse. Oskused ja teadmised eestvedamiseks on õpitavad ja vajalikud, kuna organisatsiooni edu sõltub sellest, kui hästi osatakse juhtimist ning eestvedamist ühendada.*11 Robert Blake’i ja Jane Mou- toni poolt 1964. aastal välja töötatud juhtimisvõrgustik*12 käsitlebki juhtimise ning eestvedamise suhet ehk siis juhtide suhtumist tööülesannetesse (juhtimine) ning nende suhtumist töötajatesse (eestvedamine)
pikkade tööpäevade asemel tulemusi ning töötajad tegutsevad koos eestvedajaga, mitte tema jaoks. Nii on eesvedaja üks meeskonna liikmetest.*10 Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui juhid keskenduvad rohkem tööülesannetele ning nende täitmisele, siis eestvedajad asetavad rõhu inimestele, peaasjalikult nende ins- pireerimisele ning motiveerimisele. Kuid nagu rõhutab P. Kotter, ei ole eesvedamine midagi müstilist ega ka jäigalt seotud isiku karismaga, nagu tihti väidetakse. Oskused ja teadmised eestvedamiseks on õpitavad ja vajalikud, kuna organisatsiooni edu sõltub sellest, kui hästi osatakse juhtimist ning eestvedamist ühendada.*11 Robert Blake’i ja Jane Mou- toni poolt 1964. aastal välja töötatud juhtimisvõrgustik*12 käsitlebki juhtimise ning eestvedamise suhet ehk siis juhtide suhtumist tööülesannetesse (juhtimine) ning nende suhtumist töötajatesse (eestvedamine)
tulu ja kulu vahena). Juhtimine Sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. Juhtimine on organisatsiooni loov, kooshoidev, tasakaalustav, integreeriv ja arendav tegevus. Juhtimise sisuks on juhtimise osategevuse täitmine (kavandamine, organiseerimine, mehitamine, siirmine (volitamine, delegeerimine), koordineerimine, kommunikatsioon, otsustamine, eesvedamine ja kontrollimine. Organisatsiooni struktuur Määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Graafiliseks väljundiks on organisatsiooni skeem. On olemas ametlik ja mitteametlik struktuur. Erasektoris on ametinimetused vabad. Äriühingutes on ainsad juriidiliselt määratud ametinimetusteks juhatuse esimees, juhatuse liige ja juhataja. Struktuuriüksuste nimetused on vabad (osakond, divisjon jne)
annaabi.ee 
