Juht kui eestvedaja Eestvedamine tuleb inglise keelsest sõnast leadership, seega saab eestvedajat eesti keeles nimetada ka liidriks. Eestvedamise definatsiooniks võib nimetada käitumuslikku protsessi, mille abil saab mõjutada teatud indiviidi või gruppi seatud eesmärke täitma. See on omamoodi positiivne mõju nendele, keda juhitakse, ning samal ajal ollakse kooskõlas neile seatud eesmärkidega. On oluline, et juht kui liider mõistab seatud eesmärke töötajatega üheselt ning teeb nendega tihedat koostööd saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke. On küllaltki selge, et autoritaarse stiiliga juhi puhul on töötajate kaasatus olulisemate taktikaliste otsuste vastuvõtmisel väiksem kui demokraatlikku eestvedamise stiili kasutavatel juhtidel. Demokraatlikud juhid kasutavad sagedamini töötajaid plaanide väljatöötamisel ning arvestavad otsuste vastuvõtmisel enam oma töötajate arvamusega. Eestvedamine on teatud isiksuseomaduse kombinatsio...
Joonis 4. Vastajate (n=30) teadmised laulupeo repertuaarist Küsimus 5. Kelle eestvedamisel korraldati esimene laulupidu? 16 Enamik vastajatest oskas öelda, kelle eestvedamisel laulupidu toimus. 70% vastajatest vastasid Jannsen ja see oli õige vastus. 14% vastas Koidulat ning sama palju pakuti Jakobsoni ja Hurta (joonis 5). Kõik pakutud nimed olid ärkamisajal silmapaistvad kultuuritegelased ning see võis tekitada vastajates segadust. Joonis 5. Vastajate (n=30) teadmised laulupeo eestvedajast Küsimus 6. Kus asub Eestis laulupeomuusem? Küsimusele, kus asub laulupeomuuseum, teadsid õiget vastust 87% vastajatest. Ülejäänud neli pakkusid, et muuseum asub Tallinnas. Õige asukoht on Tartus. Pärnut ja Viljandit ei pakkunud keegi (joonis 6). Sellest võib järeldada, et enamik õpilasi teab, kus muuseum asub. Joonis 6. Vastajate (n=30) teadmised Laulupeomuuseumi asukohast Küsimus 7. Kui oluline on Sulle laulupidude traditsioon?
* ootab järgijailt häid saavutusi; * kujundab soovitud käitumist; * innustab järgijaid; * tugev usk oma ideedesse; * suur võimuvajadus. Iseloomulike tunnuste teooria - eestvedaja iseloomulikud jooned ei pea olema kaasa sündinud, vaid neid saab kujundada ka õppimise ja kogemuste omandamise teel - eestvedajaid saab kasvatada. 43 Tunnuste hulgas, mis aitavad eestvedajat eristada mitte-eestvedajast, korduvad enam: arukus ja taibukus (intelligentsus); tugev ajendatus (motivatsioon) midagi korda saata; veenmis- ja teovõime ning enesekindlus; ausus, siirus ja usaldusväärsus; head tööalased teadmised ja oskused; usk inimestesse ja soov neid kaitsta; soov võimu kasutada ja soov juhtida. Käitumuslik teooria Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist
annaabi.ee 
