Veri ringleb südame kokkutõmbumiste abil. Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt
Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks närviketiks, ka närvitängud on liitunud. [1] Kõige kaugemale on närvisüsteemi areng läinud krabidel, kellel esineb vaid kaks tänku - üks peas ja teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja
nende nimigi. Need asetsevad paarikaupa rindmikul ja on kasutusel käimisjalgadena. Esimene paar neist jalgadest on enamikul liikidel suurte sõrgadega, nende abil haarab vähk toitu. Kümnejalalistel on jalad ka tagakehal, neid kasutavad vähid ujumiseks. Kümnejalalistel on pikad, tihti isegi kehast pikemad ees- ja tagatundlad. Vaid krabilistel on tundlad väga lühikesed. Tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Eestundlate alusel asub kümnejalalistel omapärane tasakaaluelund - vaagpõieke. Eluviis: Paljud veekogude põhjal elavad liigid varjavad ennast vaenlaste kaitseks kivide vahel, kaljulõhedes, limuste kodades jm. Osa kümnejalalisi kaevab urge, kus veedab suurema osa oma elust. Näited: jõevähk (Astacus astacus) Loeng: lõugtundlased 45. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt
annaabi.ee 
