Peaaegu igasse kihelkonda lubasid ärksamad koolmeistrid teha ajutised ,,lauluseltsid". Veske ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt. Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu- eestseisused valitud ning enamasti ka põhikirjad ja protokollid olemas. Seepärast hakati tegema eeltöid maakondlikeks laulupidudeks. Oli moodustatud noodikoostamise komitee, kes pidi oktoobris Tartus kokku tulema. Arvati, et oktoobris peaks laulud välja valima ja kooridele saatma. Ei peetud vajalikuks, et iga maakonna peol oleksid samad laulud. M.Veske kavatses Soomest noote tellida ja komiteele kasutada anda. Nähtavasti maakondlike laulupidude
Kihelkond on madalaim tasand, mille kaudu on kogutud allikmaterjali. Kihelkond kui identiteedikeskus. Kihelkonnakeskus kui tõmbekeskus. Kihelkond on ala, mille inimesed moodustasid ühe koguduse, mille rahvas käis ühes kirikus. Omast kihelkonnast tavaliselt kaugemale ei satutud. Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk mõisasid (u 10), mõisade omanikud on kiriku eestseisused, toetavad kirikut majanduslikult, nende huvides on, et talupojad ei lahkuks, kuna talupojad on tööjõuks, mis toodab mõisale väärtust. Vald tähendas algselt ühe mõisa talupoegi. 20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei
sünnipäevani. Sellele järgnes veel palvus. Ka kreeka-õigeusu kirikus peeti jumalateenistus, millest võttis osa ka Liivimaa kuberner Schewitsch. Pärast seda peeti kreeka-vene vaimulikkonna poolt ka turuplatsil veel tänujumalateenistus. Kell 12.30 algas pidulik rongkäik: kõige ees oli orkester, nende järel koolide kasvandikud, võimuesindajad nii linnast kui maalt (autoriteedid linnast ja maalt), Võru linnavalitsuse liikmed, kodanikkond, seltside eestseisused ja rongkäigu rivi lõpetas Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Rongkäigus olid ka külalised vastavalt korraldajate poolt näidatud kohtadele. Esmalt suundus rongkäik kuberneri juurde, kes pidas kõnet, õnnitles linna esindajaid ning soovis linnale paremat tulevikku. Seejärel liikus rongkäik koos kuberneriga linnavalitsuse ette, kus Võru daamide deputatsiooni esindaja linnanõunik Terrepsoni abikaasa ulatas linnapeale,
annaabi.ee 
