palvetada. Mida jõukam oli vennaskond, seda rohkem kulutas ta ka kiriku peale. See kuulus lahutamatult ühiskondliku prestii?i juurde. Mustpeade nö. kodukirikuks oli Tallinna dominiiklaste kloostri Katariina kirik (Vene tn. 16- 18), millega vennaskond oli seotud ümmarguselt 125 aastat alates 1400. aastal sõlmitud lepingust kuni kloostri laialisaatmiseni reformatsiooni ajal 1525. aasta jaanuaris. Igal kirikul oli tavaliselt kaks ilmalikku eestseisjat, kes tegelesid kiriku majandusasjadega. Dominiiklaste Katariina kiriku eestseisjatest oli 15. sajandi algusest üks raehärra, teine mustpea. Kõigile vennaskonna liikmetele oli kohustuslik viibida Katariina kirikus jõulude, lihavõtete, Maarja ülestõusmise (15. august) ja Püha Katariina päeval (25. november) toimuvatel jumalateenistustel, samuti vennaskonna jootudele järgnevatel kõrgmissadel ning vennaskonna surnud liikmete mälestuseks peetud hingemissadel.
Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas
Kõigil kodanikel so Atika meessoost põliselanikel alates 18. eluaastast oli õigus rahvakoosolekul osaleda ja sõna võtta. Küsimused otsustati hääletamisega. Selle üle, mida rahvakoosolekul arutusele panna, otsustas 500-liikmeline nõukogu (bule), mille liikmed loositi füülide poolt üles seatud kandidaatide hulgast (igast füülist 50 liiget). Nõukogu korraldas ka rahvakoosoleku otsuste täideviimist koosolekute vaheajal. Nõukogu tööd omakorda juhtisid 50 prütaani (eestseisjat samast füülist loositud meest), kes olid selles ametis 1/10 aastast. Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid, komplekteeriti samuti loosi teel. Nad olid enamasti kollegiaalsed (tavalised olid 10-liikmelised kolleegiumid) ja piiratud volitustega. Ka 9 arhooni komplekteeriti loosi teel. Rahvakoosolekul hääletamisega valiti ainult sõjalised ametid, kelle seas tähtsamad 10 strateegi. Strateegiametisse pääsesid seetõttu ainult tuntud ja
annaabi.ee 
