teede on kohalikud ettevõtted. Kokkuvõte Eestis kasutavad autot enamik inimesi seega mõjutab teedemaksu rakendamise küsimus meid kõiki. Praegu on Eesti koos Soomega ainukesed riigid Euroopa Liidus, kes pole teedemaksu rakendanud. Rahvuslikus majanduses on üha raskem maksusüsteeme isoleerida rahvusvahelistest. Oluline on tagada rahvusvaheliste ettevõtete võrdsus. Seetõttu nõuab Eestos ka teedemaksu kehtestamise küsimus mitmekülgset analüüsi ja arutelu. Kasutatud kirjandus http://www.mnt.ee/public/Teeleht_juuni_2014.pdf http://www.pealinn.ee/majandus/siim-kallas-eesti-ei-paase-teemaksudest-n140588 http://majandus24.postimees.ee/2764864/palo-eestis-pole-auto-ega-teemaksu-veel-vaja http://majandus24.postimees.ee/2761616/palo-teedemaks-ei-oleks-eestis-moistlik http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/feaf56c2-03bb-4ec3-9ee7- a21d781110da
· 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 1861 ilmus ,,Kalevipoeg", rahvaväljaanne ilmus 1862
Niguliste 12. Selle asutas Tallinna ärimees ja parukategija G.B.Witt 1775.aastal. 1821.aastal Venemaal välja antud trahterite seaduse kohaselt võis pidada võõrastemaju, restorane, kohvikuid, kõrtse ja söögimaju. Tubade, toitude ja jookide hinnad olid peremehe määrata,kuid toidud pidid olema korralikud ja värsked, viinad lahjendamata. Karistused määruste rikkumise eest olid küllaltki ranged. 19.sajandi esimesel poolel iseloomustas Eestos turismi mudaravilate ning ööbimisasutuste rajamine.Sel perioodil kujunesid Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu puhkuse-,lõbustus- ja terviseravikeskusteks. Tõuke turismi elavnemiseks andis raudtee ehitamine, mis algas 1869.aastal. Pärast 1870. aastaid hakkasid looduskaunitesse kohtadesse, nagu Elva, Võsu, Pirita, Nõmme jt, tekkima puhkeasulad. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (19128-1940) taastus ja kujunes välja suvituskohtade ja kuurortide võrk
annaabi.ee 
